Riik loodab kümne aastaga taastuvenergia toetused nullini viia

Aasta lõpus alustab riik taastuvenergia vähempakkumistega, kus toetuste saamiseks on parem võimalus elektritootjal, kes küsib väiksemat toetust. Lähiriikide kogemus näitab, et toetuste osakaal kujuneb sellistel oksjonitel nullilähedaseks ehk taastuvenergia on ka peale maksmata kasumlik.

Kui seni maksavad tarbijad iga tuulikust tuleva megavatt-tunni elektri eest tootjale üle 53 euro toetust, siis aastaks 2030 loodab riik taastuvenergia toetused nullini viia. Sinna liigutakse samm-sammult ehk vähempakkumiste abil. See tähendab, et riik seab eesmärgi, kui palju on taastuvenergiat vaja turule saada, ja siis taastuvenergia arendajad ütlevad, mis on vähim toetuse määr, mida nad vajavad, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et toetus kahaneb tuntavalt, sest investeeringud on muutunud odavamaks.

"Tehnoloogia hinnad on väga palju alla tulnud ja see selline vähempakkumiste mehhanism, kui on piisav konkurents tagatud, peaks ka Eestis toetuste määra kordades alla tooma," selgitas Tatar.

Soomes oli esimene vähempakkumine aasta alguses ja seal küsisid arendajad toetust keskmiselt kaks ja pool eurot, mis rakendub juhul, kui kolme kuu keskmine turuhind jääb allapoole 30 eurot.

Eesti Taastuvenergia Koja juhatuse liige Mihkel Annus ütles, et Soome pakkumine näitas just tuuleenergia konkurentsivõimet.

"Kõik võitjad olid tuulepargid ja kui võrrelda näiteks seda praeguse regiooni elektrihinnaga, siis näeme, et Soome tuulepargid tulevikus enamiku ajast töötavad turupõhiselt," rääkis Annus.