Sõerd: maksutulu on eelarvesse juurdegi tulnud, samal ajal võetakse laenu jooksvate kulude katteks
Tänavuse riigieelarve seletuskirjas seisab, et eelarve on nominaalselt 0,5 protsendiga SKPst ülejäägis ja struktuurselt tasakaalus. Nüüd aga kuuleme, et eelarves on auk, miinus paistab sõltumata sellest, mis positsioonist eelarvet vaadata. Struktuurne miinus tuleb tänavu 1,4 protsenti SKPst, nominaalne miinus 0,2 protsenti. Mis siis eelarvet kavandades valesti läks, sellele me tänasest ministri ettekandest vastust ei saa.
Samal ajal nii majanduse reaalkasv kui ka nominaalkasv on värske prognoosi järgi isegi suuremad kui 2019. aasta riigieelarvet koostades eeldati. Kevadprognoosiga võrreldes sai juurde kirjutada ka 70 miljonit eurot maksutulu.
Eelarve on aga hoolimata positiivsetest makromajanduse näitajatest suures miinuses. Kevadel selgus, et töötukassa rahatagavara on riigieelarve miinuse katteks ära kulutatud miinimumvaru piirini. See tekitas vajaduse võlakirjade emiteerimiseks jooksvate kulutuste katteks summas 200 miljonit eurot. Enne seda võeti välja veel 215 miljoni euro suurune laenuosa Euroopa Investeerimispangalt. Seega ühe aastaga suudeti laenu juurde võtta 415 miljonit eurot. See laenuraha ei lähe aga mitte uuteks investeeringuteks, vaid jooksvate kulude katteks. 415 miljoni euro eest saaks aga ehitada päris palju kilomeetreid neljarealisi maanteid. Seega pole minister Helmel vaja kurta, et maanteede ehituseks raha pole, küsimus on lihtsalt eelarve prioriteetide seadmises.
Eelarvemiinus põhjustati juba eelmise Jüri Ratase valitsuse poolt ja siis põhjendati seda investeeringutega. Koostati suurejooneline investeeringute kava, mis nägi ette Tallinna Linnahalli konverentsikeskuse rajamist, Haapsalu raudtee ehitamist ja riiklikku üürielamuste programmi. Sellest on realiseerunud vaid pisike jupp raudteed Riisiperest Turbani ja Tallinna Linnahalli konverentsikeskuse ehitamiseks pole tehtud isegi mitte PPP projekti.
Järgmine rahandusminster Martin Helme lubas korraldada ulatusliku eelarverevisjoni. Eelarvesse olevat eelmiste valitsuse poolt kuhjatud asju, mille väljaviskamisel vabaneb raha vajalikeks investeeringuteks ja jääb veel ülegi. Terve suvi on eelarverevisjoni tehtud, aga hoolimata lubadusest eelarve pea peale pöörata, pole midagi kuulda leitud suurtest rahadest.
Headel aegadel elab riik üle jõu ja selliselt jätkates on oleme tulevikus vaene võlgnikriik. Pill tuleb pika ilu peale, nagu ütles eelmine rahandusminister Toomas Tõniste. Maailmamajanduses seisavad ees keerulised ajad. Vastutustundetu valitsus võtab oma lõdva eelarvepoliitikaga mõtlematuid riske ajal, kui head ajad majanduses hakkavad läbi saama.
