Õigusaktide kohaselt peab miinimumpalk võrduma töövõimega inimese elukallidusega, mis sel aastal ulatus 170 euroni kuus. Kuna elukallidus muutub igal aastal, on vaja igal aastal vastu võtta seadus, millega kehtestatakse miinimumpalk, selgitas ajaleht.

Elukallidus määratakse vastavalt eelmise aasta II kvartali andmetele, kuna selles kvartalis on toodete hinnad kõrgeimad. Seetõttu kehtestatakse 2020. aasta alampalk samal tasemel. Eeldatavasti mõjutab miinimumpalga tõus umbes 4 miljonit inimest.
Järgmisel aastal kehtima hakkav miinimumpalk on ligi 14 euro võrra kõrgem praegusest.

Vene Föderatsiooni töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumi juhataja Maksim Topilin ütles 6. septembril, et toimetulekupiirist madalama sissetulekuga venelaste arv peaks 2019. aasta lõpuks vähenema. Praegu moodustavad nad 12,7% elanikkonnast.

Eurostati andmetel oli tänavu juulikuus Balti riikidest kõrgeim miinimumpalk Leedus – 550 eurot. Viimasel ajal üha jõudsamalt oma konkurentsivõimet kaotava Eesti miinimumpalk oli samal ajal 540 eurot. Kusjuures aasta varem ületas Eesti 500 euro suurune miinimumpalk 100 euro võrra Leedu sama näitajat.

Eesti ametiühingute keskliidu volikogu koosolek ei andnud septembris heakskiitu sõlmida tuleva aasta miinimumpalga kokkulepe tasemel 578 eurot kuus.

Läti miinimumpalk oli tänavu juulis 430 eurot.