Juhtimises võib-olla üks suuremaid teemasid on iseenda hirmudega toimetulemine. Kuna juhtidena on meile seatud ootused seotud eelkõige mingite konkreetsete tulemustega, siis see vastutuse koorem võib olla väga hirmutav. Inimeste usk iseenda võimekusse ja sellesse, kas ja kuidas nad oodatud tulemusi saavutavad, on erinev.

Sellises olukorras on väga lihtne minna toetavast ja coachivast juhtimisest kontrollimisel põhinevasse juhtimisse; seda eriti situatsioonis, kus need tulemused, mida peaks saavutama, ei tule nii lihtsalt kui loodetud.

„Nii on oht juhina langeda nö mikro-juhtimisse, kus juht hakkab inimesi liigselt jälgima ja kontrollima selle asemel, et neid usaldada. Või siis ta reageerib üle, kui tiim teeb mõne vea. Iseenda ebakindluse tõttu ei suuda juht seda kõike nii lihtsalt võtta, mille tulemusena kipub selline olukord pigem süvenema ja aja jooksul võimenduma,“ ütles Reiljan.

Kui inimesed kogevad, et neid hakatakse kontrollima ja neid ei usaldata, siis nad võivad hakata juhi hirmus töötama eelkõige selle nimel, et mitte haiget saada. Pidev hirm vigade ees tähendab, et nad pole enam nii loovad ja et nad ei õpi enam nii palju, mis pikas perspektiivis viib kehvemate tulemusteni. Halvimate näidete puhul viib taoline halb praktika nii juhi kui ka tiimi tulemuste järkjärgulisele halvenemisele ning nad ebaõnnestuvad üha rohkem.

„Seda kõike olen ma ise kõrvalt näinud ja ka oma varajases juhtimispraktikas juhina ise kogenud,” lisas Reiljan.

Sellest ja kõigest muust põnevast kuula värskest saatest.