Läti plaanib radikaalset haldusreformi

Läti praegune koalitsioon on võtnud kindlalt nõuks teise suurema haldusreformi ära teha. Kas nüüd, või juhtub see alles 20 aasta pärast, tõdeb kaitseminister Artis Pabriks, vahendas "Aktuaalne kaamera", kirjutab ERR.

Regionaalarengu- ja keskkonnaminister Juris Puce põhjendab muutuste vajadust sellega, et praegusest 119-st omavalitsusest 59 ei vasta seaduse järgi omavalitsuse nõuetele. Nad ei suuda piirkonda arendada ega saa majanduslikult hakkama. Toetusfondi turgutada on koguni 104 omavalitsust.

Vidzeme partei esimees ja Valka linnapea Vents Armands Krauklis ütles, et osa omavalitsusi on erapooletud, näiteks Riia ja Jurmala, sest neid reform ei puuduta. "On neid, kes on poolt - peamiselt suured regionaalsed keskused ehk endised rajoonikeskused, näiteks Valmiera ja Jekabpils. Kuid ka mõned väiksemad, näiteks Ape. Suurem osa väiksemaist omavalitsustest on aga täiesti vastu," ütles Krauklis.

Täpsemalt on suur osa omavalitsusi küll haldusjaotuse sellise muutmise vastu - eelistataks ühinemist suurte tõmbekeskustega, mitte omavahel. Mis sest, et nende esindatus suures volikogus või duumas oleks sel juhul väiksem.

Omavalitsused taotlesid ministri umbusaldamist, kuid valitsus kiitis sellele vastuseks hoopis reformi põhimõtted heaks. Uue korra järgi jääks Lätis alles vaid kaks iseseisvat linna - Riia ja Jurmala, mujal moodustaks suuremad linnad koos maapiirkondadega ühe omavalitsuse.

Loe pikemalt ERRist.