Naftaajastu lõpp tabas Tallinna Sadamat ootamatult
Naftatoodete transiidi vähenemisel 57 protsendi võrra on sadama juhatuse liikme Margus Vihmani sõnul kolm peamist põhjust, mida äriühing mõjutada ei saa.
„Naftaturg on osutunud väga kõikuvaks ja hetkel me täheldame hinna madalseisu. Samuti püsivad ootused tuleviku suhtes pessimistlikud, mistõttu tulevikutehingute hinnad on veelgi madalamad kui tänaste naftatehingute puhul,” selgitas Vihman. „Sellises olukorras pole kaubaomanikel motivatsiooni nafta ladustamiseks ja kogu kaup üritatakse maha müüa juba otse tehastest.”
Kuivõrd Tallinna Sadamas tegutsevate terminalioperaatorite teenus põhineb suures osas nafatoodete ladustamisele, tabas langus ka kõiki neid.
Teise asjaoluna tõi sadamajuht esile hiljutise Venemaa toimunud nafta saastamise klooriga, mis mõjutas otseselt Eesti kaudu masuudi vedamist. „Kui naftatehased lõpetasid kütuste tootmise, siis selle tagajärjel ei saanud enam tekkida ka masuuti, mis moodustab meie naftatransiidist peamise osa,” lausus Vihman.
Kolmanda asjaoluna mõjutab Eesti naftatransiidi äri järgmisel aastal laevakütustele kehtima hakkav väävlisisalduse piirang alla 0,5%. Selline piirang vähendab oluliselt masuudi kasutamist laevakütusena.
„Ehkki muutusi naftatransiidis me nägime ette, tuli meile üllatusena, et see juhtus ühe kvartali jooksul,” tõdes Vihman.
Kolmanda kvartali kesist tulemust võimendab asjaolu, et aasta varem tegi Tallinna Sadam rekordi. Kui tavapäraselt käitles sadam kvartalis ligi 2 tonni naftatooteid, siis mullu III kvartalis oli käive 2,6 miljonit tonni. Praegune 1,6 miljonit tonnine tulemus mõjus selle taustal ehmatavalt.
Naftatoodete suur langus aga ei löö sadamat rivist välja, sest paari aastakümne taguse ajaga võrreldes, kui naftatransiit kattis ligi 80% käibest, on selle kauba osatähtsus vähenenud alla 30%.
samas saavutatakse häid tulemusi puistelasti ja ro-ro vedude osas ning reisijatevedu kasvas kokku 3,5%.
