ERGO pühapäevasest tormist: selliste olukordade vastu on end kindlustanud alla 10% ettevõtetest
Ehkki vara kindlustamine on ajaga Eesti ettevõtjatele muutunud omasemaks, siis äritegevuse katkemise vastu kaitse leidmises suurt vajadust ei nähta, tõdeb ERGO kindlustusvaldkonna juhi Andres Konsap, sõnul on pühapäeval toimunud elektrikatkestusega sarnaste olukordade vastu end kindlustanud alla kümne protsendi ettevõtetest.
„Sellele hakatakse mõtlema alles siis, kui kõige hullem on juba juhtunud,“ räägib Konsap. Ehkki ettevõtjad aduvad tema sõnul võimalikke riske, siis nende realiseerumise tõenäosusele ei mõelda. „Kõigist varakindlustuse sõlminud ettevõtjatest jääb ärikahjude vastu kindlustanute osakaal alla kümne protsendi,“ lisab ta.
Valdavalt Lõuna- ja Lääne-Eestit tabanud tormituulte kõrval on tänavu olnud teisigi näiteid õnnetustest, mis on tahtmatult tekitanud äritegevusele suuri kahjusid. Esimesena meenub Konsapile aasta alguses Nurmiko aiandit tabanud õnnetus, kus tulekahju põhjustas lisaks varalisele kahjule ka seisaku äritegevuses ning sundis töötajad puhkusele saatma.
Konsapi sõnul on oluline, et ettevõte hindab riske igapäevaselt ja tegutseb vastavalt. Alustada tuleks töötajate ja klientide ohutusest ja teha tegevusplaan ootamatustega toimetulekuks. „Äri katkemise riski hinnates tuleks läbi mõelda, mis saab siis, kui ettevõte ei saa tavapärasel moel edasi tegutseda. Kas näiteks elektri-, vee- või gaasivarustuse katkemise korral on olemas piisavad varud või varulahendused,” selgitab ta.
Reaalsuses on riske ja olukordi, mida ei ole võimalik ette näha ega vältida vaatamata korralikule ennetustegevusele. “Sellisteks puhkudeks ongi mõistlik sõlmida korralik kindlustusleping,“ lisab Konsap. „Kui varakindlustus katab otsesed varalised kahjud, siis äri katkemise kindlustus katab ettevõtte ärikasumi, renditulud, püsikulud ning võimalikud lisakulud, mis on tehtud töö ümberkorralduseks või edasise kahju vähendamiseks. Vähem oluline ei ole ka vastutuskindlustus. Hoonelt ära lennanud katus või tuulega lendu läinud muu suurem objekt on reaalsed olukorrad, mille käigus tekkinud kahjud on suured ning millega ettevõte ei ole reeglina oma eelarves arvestanud,“ lisas Konsap.
„Ettevõtjatel tuleb võtta tormi korral kohalike omavalitsustega jagatud vastutus. Esimene abikäsi tuleb endale ise ulatada ja riskide maandamiseks korralik plaan koostada. Ettevõtte vara ja äritegevuse jätkusuutlikkuse kindlustamine võiks olla elementaarne,“ lausus Konsap.
