Euroopa maakleritele hakkavad pikad tööpäevad tervisele
Euroopa finantsturgude assotsiatsioon palus Londoni ja teistelt Euroopa börsidelt, et börside avamisaega tuleks kärpida 90 minuti võrra päevas, kuna tehnoloogia on paranenud ja kauplemismustrid on arenenud.
Lühem tööpäev tähendaks maaklerite töö-eraelu tasakaalu paranemist. Isegi kui kauplemine kestaks seitse tundi, oleks Euroopa kauplemispäev ikka pikem kui USA ja Jaapanis. Pakuti välja, et Londonis algaks tööpäev kell 9 ja kestaks kella 16ni. Praegu kestab Londonis kauplemispäev kella 8st 16:30ni.
20 aastat tagasi oli olukord teistsugune. Euroopas pikendati kauplemispäeva pikkust, kuna finantsturgudel valitses buum. Euroopa püüdis muutuda Aasia ja USA kauplemispäeva vaheliseks kauplemiskeskuseks, lootes tõmmata ära USA likviidsust Euroopa aktsiatesse. 1999. aasta märtsis otsustasid Londoni ja Frankfurdi börs sünkroniseerida kauplemispäevad, mis tähendas, et britid pidid alustama tund aega varem.
Londoni börsijuht David Schwimmer ütles hiljuti, et investorid on üha enam keskendamas ostu ja müüki kauplemispäeva lõppu. Mõnede turujälgijate sõnul on see seotud börsil kaubeldavate fondide võidukäiguga, kellele on olulised päevalõpu hinnad.
Londoni börsi arvates on kauplemispäeva lühemaks viimine väärt mõte, mida plaanitakse arutada Euronextiga, kes omab Pariisi ja Amsterdami börse.
Flossbach von Storchi kauplemisjuht Michael Batsuhn ütles, et lühem tööpäev aitaks tööle rohkem naisi ja alandaks kauplemiskulusid, kuid sellest üksi ei piisa töö-eraelu tasakaalu parandamiseks. Korporatiivkultuuri ja juhide mõtlemise muutuseta ei saa asju tasakaalu.
Samal ajal lähevad derivatiivikauplejate silmad suureks kuuldes soovist, et aktsiakauplemise aega võiks lühendada. Tuletistehingute turud on avatud 24 tundi ööpäevas.
„Ma ei tea, kui ma saaks iga päev töötada kella 8-15:30ni, siis see pole enam tööpäev, vaid puhkus,“ ütles GFI Securitiese futuuri- ja optsioonimaakler Anthony Cohen, kes ei saa aru, miks aktsiakauplemise aega peaks kärpima.
