Martin Helme pensionireformist: reformi peatamise või nurjamise eesmärgiga turuosaliste ettepanekuid ei arvestata
Rahandusminister Martin Helme rääkis tänasel valitsuse pressikonverentsil pensionireformi arutelust, et ministeeriumitelt tuli umbes 25 muudatus- või parandusettepanekut, neist suurt enamust ehk 21 osaliselt või täielikult arvestati. Helme jättis aga ütlemata, et tegu oli tehniliste, mitte sisuliste muudatustega.
"Huvigruppidest tuli aga ligi 179 ettepanekut. Need puudutavad nii sõnastusi kui suuremahulisi ettepanekuid kogu Eesti pangandusturu või pensionisüsteemi muutuste kohta. Neid pole veel sisuliselt läbi arutanud. Soovime esimese lugemise ära teha veel detsembris. Tõenäoliselt jaanuari lõpuks peaks selle seaduse saama välja kuulutatama," rääkis Martin Helme.
Rakenduslikud sammud tulevad ilmselt augustis ja esimesed väljamaksed peaksid olema 2021. aasta jaanuaris.
“On tervitatav, et inimeste teadlikkus pensionisüsteemi kohta kasvab,” lausus ta. “Osa vaidlusi on tehnilised, osad on väärtuspõhised. Ei kahtle hetkekski, et ka parlamendis meil väga elav debatt ootab ees. Eelnõu väljatöötamise käigus ja edasise menetluse käigus rahandusministeerium ja ka mina oleme väga pingutanud, et sisulisi ettepanekuid arvesse võtta. Aga teeme selget vahet ka selles, et meil on turuosalised, kelle eesmärk on reform peatada või nurjata. Nendega pole mõtet pikka diskussiooni pidada.”
"Investeerimiskonto on kogu seaduses kõige uuenduslikum asi. Selle mehhanismi väljatöötamine on olnud seadusloome üks ajamahukamaid tükke," rääkis Helme. "See on olnud koostöös pankadega ja muude finantsinstitutsioonidega. Meie eeldus on see, et need institutsioonid on ise huvitatud sellest, et see hakkaks koos reformiga kohe tööle. Oleme ka arvestanud võimalusega, et see investeerimiskonto rakendub ajaliselt hiljem, kui rakendub üleüldine reform. Loodame, et see ajaauk ei saa olema väga pikk."
