Helme: inimesi ei tasu pensionireformiga hirmutada
„Esimese asjana tuleb inimestel mõista, et kõik praegused prognoosid näitavad pensioni asendusmäära langust juhul, kui me jätkame oma praeguse pensionisüsteemiga muutmata kujul. Lihtsustatult öeldes: kui me midagi ei tee, siis pension ikka väheneb suhtes keskmisse palka, kui teeme reformi, siis tekib võimalus, et ei vähene või vähenemine on väiksem," selgitas Helme.
Pensioni suurust ei määra ministri sõnul ainult II sammas. Samamoodi mõjutab pensioni suurust näiteks mustalt töötamine, töötus, ametliku palga suurus jne. „Pensionile mõeldes peab inimene kõikide nende teguritega arvestama. Riigikontrolli poolt esile toodud 30 protsendine pensioni ja palga suhte langus on aga selgelt äärmuslik näide. Kui inimesed on vastutustundlikud, siis selline stsenaarium ei ole praktikas tõenäoline," lisas rahandusminister.
Seletuskirja mõjuanalüüs ei arvesta ka I samba pensionide plaanitava tõusuga. „Juhul kui inimesed lahkuvad II sambast ja I sambasse hakkab laekuma rohkem sotsiaalmaksu, siis oleme valitsuses otsustanud kogu selle raha panna I samba pensionide tõusuks. Selline pensionitõus mõjutab pensionide suurust positiivselt ka pikaajaliselt ning tasakaalustab II samba võimalikke negatiivseid mõjusid," rääkis Helme. „Seega on eksitav väita, et II samba kogumise lõpetamine vähendab inimeste tulevast pensioni, sest see automaatselt suurendab tema riikliku pensioni osa suurust."
Lisaks tasub arvestada, et II samba muudatuste eelnõu seletuskiri käsitleb ainult I ja II samba pensioneid, kuid ei arvesta inimeste muu varaga. „II samba reform võib küll teoreetiliselt vähendada inimese I ja II samba pensionit, kuid võib suurendada muud (finants)vara. Isegi kui inimene võtab II sambast raha välja aga investeerib seda edasi, siis tema sissetulek pensionieas ei pruugi väheneda, lihtsalt II samba asemel võib olla mõni muu investeerimistoode," rääkis Helme.
Kokkuvõttes on rahandusministri sõnul väga keeruline prognoosida olukorda ette mitmekümne aasta pärast ja sellised prognoosid ei saa kunagi olla väga täpsed. Prognoosid sõltuvad väga palju eeldustest ning eelduste muutumisel muutuvad ka tulemused. Tegelikult ei tea keegi täpselt, milline on demograafia ja majanduse olukord järgmistel aastakümnetel.
Rahandusministeeriumi prognoosid põhinevad olemasolevatel rahvastikuprognoosidel. On aga võimalik, et tegelik olukord erineb sellest, mida varasemalt prognoositud ja demograafiline situatsioon on tulevikus hoopis parem. See omakorda tähendab kohe ka varasemalt prognoositust kõrgemat pensioni ja palga suhet.
