Võõrtööjõud kui imerelv- tööandjad kiidavad: nad on töökamad ja motiveeritumad kui kohalikud. Aga odavamal tööjõul on varjuküljed
Leedu väljaanne Sekunde kirjutab, et tööandjad on rahul ja rõõmsad, sest sisserändajad on töökamad kui kohalikud, ja mis velgi tähtsam: nad on motiveeritumad.
See on aga medali üks külg. On ka teine: nii kardetakse, et sisserändajate vool peatab Leedu palgatõusu.
Leedu tööturu andmetel oli selle aasta alguses 150 000 töötut, mis moodustab 8,7% tööealistest. Kuid ettevõtjad kurdavad juba ammu, et suurem osa nendest ei ole töötegemisest huvitatud, mistõttu on ka palju vabu töökohti. Tööandjad näevad sellele lahendust kolmandatest riikidest töötajate värbamisel. Igal aastal selliste inimeste hulk kasvab. Eelmise aasta 11 kuuga väljastas tööturuamet tööloa 8400 välismaalasele: seda on 1,7 korda rohkem kui aasta varem.
Erand ei ole ka Panavežis, kus 2018. aastal väljastati 64 tööluba, 2019. aastal aga 110. Valdavalt on tegemist laia profiiliga ehitaja, autolukksepp, kokk, krohvija, metallkonstruktsioonide montöör, puhastustehnika operaatorid, tööpingioperaator. Peamiselt on välistööjõud Ukrainast (60%), Valgevenest ning Hiinast.
Vilniuse ülikooli majandusprofessor Linas Cekanavicius tõdes, et suurem osa välismaalasi, eriti erioskusteta tööjõud tuleb Leetu raha teenima. Võõrtööjõud on tööandjatele kasulik, kuid tema sõnul on risk, et madalama palga eest tööd tegema nõustuvad välismaalased teevad sisuliselt palgadumpingut.
„Võimalik, et see lubab teha tooted odavamaks või kasumit suurendada. Aga ma ei usu, et see oleks pikaajalises perspektiivis positiivne, sest võõrtööjõud viib palgad alla. Mida odavam on tööjõud, seda vähem on motivaatoreid tehnoloogia arendamiseks,“ lausus Cekanavicius, prognoosides, et võõrtööliste sissevool sel aastal tõenäoliselt suureneb.
