Saare rääkis, et kõige paremini kirjeldab Eesti investeerimiskultuuri väljend "see on lapsekingades". "Kui me siin teise pensioni samba kontekstis vaatame, siis kui neid inimesi, keda see puudutab, on 650 000 kuni 700 000 ja kui me vaatame, kui paljudel on väärtpaberi kontosid, siis see number on alla 30 000," tõi ta näiteks.

Saare lisas, et ka neid inimesi, kes päriselt investeerivad ja investeerimisvara omavad, on väga vähe. "See finantsharidus, mis peaks seda toetama – meil ei ole ühtegi vanuserühma, kelle kohta saaks öelda, et neil oleks hea rahatarkuse tase. Kes tulevad praegu koolist – mõned neist saavad finantsharidust –, aga minuvanused ei ole ka mitte midagi õppinud," märkis investor.

Ta lisas, et samamoodi puudub igasugune kogemus finantsinstrumentidega ka tema vanemate põlvkonnal, kes alustasid oma töökarjääri üldse nõukogude ajal. "Kui me vaatame tänaseid pensioniealisi, siis nende mäletused sellest, mida rahaga tehakse ja kuidas raha investeerimine välja näeb, on pigem, et see on kriminaalne tegevus, mingi rikkuse kokku ajamine," rääkis Saare.

Kuula lähemalt Äripäeva raadiost.