Euroopa Komisjon avaldas Eesti suuremad riskid: arstiabi kättesaadavus ja vaesus
Euroopa Komisjon avaldas riigiaruanded, milles on analüüsitud iga liikmesriigi peamisi sotsiaal-majanduslikke probleeme. Sellest ilmneb, et kuigi üldiselt läheb Eestil suurema osa mõõdikute vallas hästi, siis on meil jätkuvalt murekohti.
Euroopa Komisjon märgib aruandes, et kuigi Eesti tööturg on euroliidu üks paremaid, on arstiabi kättesaadavuse probleem meil üks liidu suuremaid. Õppimisest ning tööturult kõrvale jäänud noorte osakaal suureneb ning vaesuse vähendamise meetmed on euroliidu ühed kõige ebatõhusamad.
Riigiaruande kohaselt toetab Eesti majanduskasvu soodne olukord tööturul ja hea ettevõtluskeskkond. Majanduskasv on olnud tugev kõigis sektorites ning seda on soodustanud avaliku ja erasektori investeeringud. Kiiresti muutuvate tööturusuundumuste ja tehnoloogia arengu tõttu on tekkinud oskuste nappus, mis avaldab survet ettevõtete konkurentsivõimele ning tootlikkuse kasvule.
Elanikkonna vananemine ja halb tervis tekitavad muret pensioni- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Teise samba pensionisüsteemi vabatahtlikuks muutmine suurendab pensionide ebapiisavust ning sellega seonduvalt ka eelarve- ja majandusriske. Elanikkonna vananemist silmas pidades suurendab see muret pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse pärast. Eesti inimesed kehvad tervisenäitajad võivad olla seotud tervishoiu ebapiisava rahastamise, tervishoiutöötajate nappuse ja elustiilist tulenevate riskiteguritega. Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul on veelgi suurenenud ja on nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi pika ooteaja tõttu endiselt üks ELi suurimaid.
Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on võrreldes teiste riikidega endiselt väikesed, mis takistab tootlikkuse kasvu. Teadmiste edasiandmine ülikoolidelt ettevõtetele ja teadustulemuste rakendamine ärilistel eesmärkidel on aeglane, mistõttu on teaduspõhine innovatsioon ettevõtlussektoris tagasihoidlik.
Vähene ressursitõhusus ning suur energia- ja CO₂-mahukus, mis on tingitud eelkõige Eesti tuginemisest põlevkivile, on probleemid, mis raskendavad ELi kliimapoliitika raames seatud CO₂-heite vähendamise eesmärkide saavutamist. Eesti tulevane majanduskasv ja keskkonnakestlikkus sõltuvad sellest, kui hästi riik neid probleeme leevendab, ehitades samal ajal üles innovaatilise majanduse.
