Koroonaviiruse levikuga kaasnenud reisipiirangud on drastiliselt vähendanud lennufirmade rahavoogusid. Lennufirmade rahavarud vähenevad kiiresti, sest suur osa lennukipargist on kasutamata ja ka toimuvate lendudel on reisijaid väga vähe.

Tuleviku broneeringuid tühistatakse pidevalt ning valitsuste uute korraldustega kaasnevad alati reisipiirangute soovitused. „Selline nõudluse kokkukukkumine on pretsedenditu ning olukorra normaliseerimist ei paista," märgib CAPA.

Kuna valitsused püüavad hakkama saada tervisealaste probleemide lahendamisega, ei ols koostööst praegu väga huvitatud ning signaalid on segased ning ka vastukäivad. „Iga riik rakendab enda jaoks parimatena näivaid meetmeid ega arvesta naabrite ning kaubanduspartneritega," märgib CAPA, tuues näiteks eelkõige USA president Donalt Trumpi, kes keelas eurooplaste Ameerikasse mineku ilma Euroopa valitsusjuhtidega teemat arutamata.

Just riikide endi esiplaanile seatud huvid ning soovimatus koostööd teha ongi CAPA kinnitusel kõige suurem lennunduse probleem. Samas on lennundus palju enamat kui vaid lennufirmade hea käekäik. See on üleilmse kommunikatsiooni ning kaubanduse jaoks kriitiline.

Suuremat osa maailma lennufirmasid esindav rahvusvaheline lennutranspordi liit on prognoosinud, et viirus võib minna maailma lennufirmadele läbi käibe vähenemise maksma enam kui 100 miljardit dollarit, kuid see analüüs ei hõlmanud neid drastilisi lennukeelu meetmeid, mida on rakendanud USA, Iisreal, Kuveit ning Hispaania.

Lennufirmad on juba pankrotistunud

Koroonaviirus on toonud juba kaasa lennufirmade kadumise. Üle-eelmisel nädalal kukkus kokku Briti lennufirma Flybe, neljapäeval teatas viimastel aastatel jõuliselt laienenud osavlennufirma Norwegian Air, et koondab pooled töötajatest. Hädas on aga ka suured lennufirmad.

Briti lennufirma British Airways juht Alex Cruz hoiatas 45 000 töötajale saadetud kirjas, et ees ootavad koondamised, kuna lennufirma on vaatamata tugevale bilansile ning tugeva emafirma toetusele enneolematu surve all.

Briti majandusleht FInancial Times kirjutas, et Richard Bransoni Virgin Groupi juht Peter Norris kutsub Suurbritannia valitsust toetama koroonaviiruse pandeemia tõttu kannatavaid riigi lennufirmasid 7,5 miljardi naelaga.

Norris märgib, et nii lennufirmad kui lennujaamad on üha suurema finantssurve all. Ta hoiatab, et ka suured lennufirmad võivad ohtlikku rahahätta sattuda, sest vähenev nõudlus ning reisikeelud on toonud kümnete tuhandete lendude tühistamise, seniste prognooside muutmise ning sundinud kasinusmeetmeid rakendama.

Prantsusmaa valitsus valmistub abistama Air -France KLMi, millele Turmpi reisikeeld on andnud kõva hoobi. Lennufirma 14,3% omanik Prantsusmaa valitsus kaalub praegu, millised oleksid kõige paremad toetusmeetmed.

Rahandusministeeriumi ametniku sõnul on tõenäolisem laenu andmine, mitte osaluse suurendamine. Valitsus on kinnitanud, et toetab 2004. aastal Air France ning Hollandi KLMI asutatud lennufirmat igati. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire kinnitas juba reedel, et riik toetab kõiki riigiosalusega ettevõtteid.

Kindlad ellujääjad Hiina lennufirmad

CAPA märgib oma teates, et koroona-järgne maailm pakub unikaalse võimlause üleilmse lennunduse raamistikku ning alustalasid muuta. Kas aga firmad selle ajani vastu peavad? Kindad ellujääjad on Hiina lennufirmad, mis saavad riigilt tuge ning seega jäävad nad maksujõuliseks.

Seda kinnitavad ka aktsiate hinnad. Olukorras, kus suuremate lennufirmade aktsiad mujal maailmas on langenud 50% või rohkem, on Hiina kolm suuremat lennufirmad oma väärtusest kaotanud vaid natuke üle 10%.

CAPA märgib, et kriisi üleelamiseks on kõige olulisem koostöö, sest viimane asi, mida maailma koroona-järgselt keskkonnalt ootab, on natsionalistlik aeropoliitiline vastasseis.

CAPA hoiatab, et kui riigid koostööd teha ei suuda, on tulemuseks struktureerimata ning natsionalistlik lennundus, mis koosneb peamiselt suurematest ning valitsuste poolt paremini toetatud lennufirmadest, mis ei teeni 21. sajandi maailma huve.