Mullu avaldatud üleeuroopalise uuringu järgi on Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas ning selle jätkumine viiks juba paarikümne aasta pärast elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumiseni, millega kaasneb laastav mõju ka majandusele.

Uuring märgib ohualana ka Tallinna kesklinna, kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem elamispinda omada.

Segregeerumise all peetakse selles kontekstis silmas seda, et jõukad ja vaesed inimesed kolivad elama eri linnaosadesse.

Tallinna eripära on, et linnaosadesse eraldumine on ka rahvuspõhine.

Hinnanguliselt on sotsiaalmajanduslik segregeerumine Tallinnas ligi kaks korda suurem kui Riias ja Vilniuses.

Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohtades on antud ülesandeks määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust ning soodustada avaliku ruumi kujundamisega sotsiaalset lõimumist.

"Teiste riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine linnakeskkonnas või erineva hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes," märgiti Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud dokumendis.