Allajäämise peamine põhjus oli kaubaveotulude langus 1,5 miljoni euro võrra (5% võrra), samas kui meie ootasime kaubaveokoguste 7% kasvu tõttu kasvu ka kaubaveo tuludelt. Muud tulud vastasid suuremalt jaolt meie ootustele, kuigi prahtimistulude kasv ületas meie ootusi.

Kiire tegutsemine kustutas esimesed suuremad tulekahjud

Kuigi 5,8 miljoni euro suurune normaliseeritud kulumieelne ärikahjum oli suurim kahjum alates vähemalt 2005. aastast, oli kahjum siiski väiksem kui me ootasime. Kuna ligi kuuendiku kvartalist pidi Tallink opereerima minimaalsete tuludega, samas kui püsikulude kiht oli endiselt suur, siis meie hinnangul negatiivne brutokasum oli oodatav. Tallinki haldus- ja müügikulud langesid aastaga 4,7 miljoni euro võrra 27,4 miljoni euroni, mis näitas meie ootustest kiiremat reageerimist tulude langemisele. Seetõttu raporteeritud kulumieelne ärikahjum (EBITDA) oli 4,2 miljoni euro meie ootustest parem.

Piiride avanemine parandas väljavaadet

Aprillis tegutses Tallink jõuliselt raha väljavoolu vähendamisega ning jätkas sellega ka mais. Tallinki tööjõukulusid vähendati, veeteede tasud kaotati, lepiti kokku sadamatasude osalises kompenseerimises ning avati uusi krediidiliine. Arvestades Eesti-Soome piiri taasavamisega reisiliiklusele, on meie hinnangul Tallink suurema osa 2020. aasta rahavajadustest praeguseks katnud, isegi kui kolmandas kvartalis ootavad suured väljaminekud investeerimisele.

Langetasime eelmiste ootustega võrreldes 2020. aasta käibeootuseid 4% võrra 683 miljoni euroni, kuid vähendasime ka püsikulude ootuseid. Langetasime 2020. aasta EBITDA ootuse 73 miljoni euroni (eelmine ootus 80 miljonit eurot), kuid tõstsime 2021. aasta EBITDA ootuse väiksemate püsikulude tõttu 123 miljonile eurole (Eelmine ootus 121 miljonit eurot). Tõstsime Tallinki hinnasihi 0,65 eurolt 0,7 eurole aktsia kohta, kuid säilitasime neutraalse investeerimissoovituse.