Nõustaja suurest võlgade aegumisest: paljudele võib see jääda kättesaamatuks lahenduseks

Eesti võlanõustajate liidu juhatuse liige Teele Talk-Kõdar möönis eilses Eesti Päevalehe loos, et nõuete aegunuks tunnistamiseks on vaja juriidilist protseduuri, mis on võlgnike jaoks tihti keeruline ja kallis.

"Justiitsministeeriumi andmetel aeguvad 2021. aasta aprillis umbes 85 000 täitedokumendist tulenevat eraõiguslikku nõuet. Selleks et tunnistada nõue aegunuks, on võlgnikul õigus esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi koos võimaliku hagi tagamise taotlusega.

See lahendus on võlgnike jaoks juriidiliselt keeruline ja kallis. Seega on oht, et kõnealune menetlus jääb paljude võlgnike jaoks kättesaamatuks või esitatakse kohtule palju avaldusi, mis ei vasta tsiviilkohtu menetluse seadustiku nõuetele ja mille lahendamiseks peab kohus enne menetlusse võtmist tegema mitu määrust. Samuti on tõenäoline, et paljud võlgnikud esitavad kohtutele riigi õigusabi taotlused. Seega suureneb peale kohtute töökoormuse ka riigi õigusabi maht.

Paljud Eesti inimesed on arvestanud asjaoluga, et nende eraõiguslikud nõuded varsti aeguvad, ega ole just selle tõttu esitanud kohtule näiteks füüsilise isiku pankroti avaldust. Kui eraõiguslike nõuete aegumist ümbritsevaid kitsaskohti ei lahendata, tähendab see lõppkokkuvõttes kohtutele suurt töökoormust, menetlusaegade venimist ja lisakulusid riigi õigusabile või omavalitsuste tehtavaid lisakulutusi võlanõustamisteenusele," hoiatas võlanõustaja.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas tuleva aasta aprillis aegub ca 85 000 võlga, sest 2011. aastal hakkas kehtima seadusemuudatus, millega tarbimislaenude võlgnevuste aegumise tähtaeg on kümme aastat.