Uuring: eestlased piirasid COVID-19 tõttu oma tarbimist kõige rohkem Euroopas. Muret valmistab meie noorte käitumine
Selgelt edetabelit juhtivale Eestile järgnesid Prantsusmaa (47% vastanutest kärpis kulutusi) ja Iirimaa (46%). Euroopa keskmisest (36%) kõrgem näitaja oli ka Lätis (42%) ja Leedus (38%). Kõige vähem muutis pandeemia tarbimisharjumusi Ungaris (21%) ning Austrias, Taanis ja Saksamaal (kõigis 23%), teatas Intrum.
Kui Eesti lastega pered suurendasid oma kulutusi, siis teistes Balti riikides oli olukord vastupidine ning pered pigem kärpisid tarbimist.
„Arvestades sellega, et suur enamus Eestis küsitlusele vastanutest (79%) on rahulolematud oma igakuise säästuvõimega ning 32% isegi ei pane igas kuus raha kõrvale, võib mõista, miks COVID-19 tõttu tuli kulutusi kärpida. Nüüd ongi sobiv aeg oma tarbimisharjumused ümber vaadata ja kui sissetulekud võimaldavad, siis vabaneda võlgadest, et taastada kontroll oma rahaasjade üle," ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.
Eesti ja Leedu noorte tarbimine võib panna pere rahaasjad surve alla?
Peale COVID-19 on kaks kolmandikku Baltimaade elanikest võtnud suuna vaid esmavajaliku ostmisele. Eestis on see naiste puhul levinum lähenemine kui meeste seas - vastavalt 73% ja 53% neist kavatseb osta esmavajalikke asju. Sama kehtib Lätis, kus oste piiravate naiste osakaal on 69% ning meeste oma 55%, samas kui Leedus erinevusi ei ole.
Eestis on vanuserühma 22-37 kuuluvad inimesed ostude tegemisel kõige valivamad - neist mõtleb oma ostude üle järele 67% vastanutest. Kuid Eesti ja Leedu noorimas vanuserühmas (18-21) ütlesid ainult pooled vastajad, et ostavad esmavajalikke asju. Lätis avaneb teistsugune pilt, kuna seal vastas noorimas vanuserühmas 75%, et ostavad vaid vajalikke asju.
„Uuringu kohaselt olid Eesti ja Leedu noored vähem mures oma tarbimisharjumuste pärast. Kuna paljud neist sõltuvad vanemate sissetulekutest, siis nad ei pruugi kohe ära tunda vanemate madalama sissetuleku või ajutise töötuse mõju. Sellega kaasneb suurem surve perede rahaasjadele ning praegu on hea olukorrast omakeskis rääkida, eriti kuna pole välistatud COVID-19 teine laine," lisas Valeika.
Siiski on tarbimisharjumused Eestis kiiresti taastunud, kuna Eesti Statistikaameti andmetel oli maikuus jaekaubanduse käive peaaegu sama, mis mais 2019, vähenedes aastaarvestuses vaid üks protsent. Siiski kasv tuli suures osas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustest, samuti kaubagruppides nagu arvutid ja nende lisaseadmed, raamatud, sporditarbed, mängud, mänguasjad, lilled, istikud jne. Samas näiteks tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes vähenes müügitulu maikuus 22%.
Intrumi uuringust
Intrum viis tänavu kevadel läbi COVID-19 teemalise kiiruuringu osana iga-aastasest Euroopa tarbijate maksearuandest, mida ettevõtte koostab 2013. aastast. COVID-19 uuringu raames küsitleti 24 Euroopa riigis 4800 inimest. Uuringu valimisse kuulusid mehed ja naised alates 18. eluaastast, kes korraldasid kas täielikult või osaliselt oma leibkonna rahaasju. Ühe riigi vastajate minimaalne arv oli 200 ning valimi koostamisel võeti arvesse sugu, vanust ja elukohta, et saavutada iga riigi jaoks võimalikult representatiivne tulemus. Uuringu viis 11.-12. mail 2020 läbi Financial Times Groupi kuuluv ja Londonis peakontorit omav ettevõte Longitude.
