Idufirmade toetamine liigub CSRi alla


Idufirmade toetamine liigub CSRi alla
SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik

Konventsionaalse arusaama kohaselt ei käsitleda investeeringuid ega toetuseid idufirmadesse vastutustundliku ettevõtluse korporatiivpoliitika (CSR) all. Kuid see pole absoluutne tõde. Näiteks India valitsuse poliitika on CSRi mõistet muundamas.

Alates möödunud aastast peavad India suurkorporatsioonid paigutama kaks protsenti oma kasumist sotsiaalselt vastutustundlikesse projektidesse. Sinna alla liigituvad kõik ettevõtted, mille käive ületab 135 miljonit eurot, mille kasum on suurem kui 675 000 eurot või mille turuväärtus on kõrgem kui 68 miljonit eurot.

Muuhulgas tuleb pidada silmas, et India mudeli puhul pole tegu investeeringu vaid toetusega. Sealjuures laiendas India valitsus sotsiaalselt vastutustundlike projektide ampluaad — ettevõtted võivad toetada nii sotsiaalseid ettevõtteid, heategevuslikke projekte kui klassikalisi idufirmasid.

Lahenduse import tekitab kõhklusi

India on Eestist väga erinev riik. Seal elab tuhat korda rohkem inimesi kui Eestis. Riigi sisetoodangu koguprodukt elaniku kohta on 12 korda väiksem kui Eestis ning Indias tegutseb suurusjärgus 3.3 miljonit mittetulundusühingut. Kas analoogset lahendust võiks kasutada ka Eestis?

Idufirmade börsi Funderbeam eestvedaja Kaidi Ruusalepp ütles, et tema kohustuslikku rahajagamist ei poolda, eriti kui see on arvestatud toetusena. “Kunagi nõukogude ajal pidi rasketööstus tootma kohustuslikus korras midagi kodumajapidamiste jaoks ja sealt tuli ikka selliseid tooteid, mis hetkel seisavad erinevates muuseumites,” rääkis Ruusalepp. Sealjuures lisas Ruusalepp, et Eesti idufirmadel pole probleemi kapitali kättesaadavusega, pigem seisneb küsimus kapitali lokaalsuses.

Samas on olukord paranemas. “Õnneks on meile tekkimas esimene ring tõeliselt tugevaid ingelinvestoreid, kes on ise teinud oma ettevõttest exiti või kelle portfelli ettevõtted on jõudnud rahvusvahelisse kõrgliigasse. Näitena võib tuua välja Skype’i või GrabCADi,” rääkis ta.

Iduettevõtluse toetamine kui CSR suund

Ka SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik ei poolda toetuste jagamist kohustuslikus korras. “Ma usun, et Eesti ettevõtlusmaastik ning ettevõtjad on jõudmas küpsemasse faasi, kus lisaks saadavale kasumile pööratakse üha enam ka tähelepanu oma ökoloogilisele jalajäljele,” ütles ta.

Olenemata sellest, kas India lahendust võiks kasutada ka teistes riikides, on oluline India valitsuse sõnum, mille kohaselt on idufirmade toetamine samaväärne sotsiaalselt vastutustundlikesse projektidesse investeerimisega.

Osa Eesti ettevõtteid käsitlevad iduettevõtluse toetamist kui CSR suunda juba praegu. Viimast vabatahtlikus korras. SEB pank on toetanud Ajujahi konkursi alates avahooajast peale. Tänavu saab alguse üheksas koostööaasta.