Pangaliidu juht: Danskes toimuv on küll üksikjuhtum, aga sellega on tehtud Eesti ja Eesti panganduse mainele suurt kahju

 (43)
Erki Kilu
Erki KiluFoto: Priit Simson

Pangaliidu juhi Erki Kilu sõnul näitab tänane Danske aruanne ja juhi tagasiastumine, et pank võtab selles juhtumis vastutuse kõige kõrgemal tasandil. Sams rõhutas ta, et kahju Eesti panganudse mainele on suur ja pangaliit peab tegema tööd, et olukorda parandada.

Danske avaldatud aruanne esimene osa annab ülevaate mitte-residendist klientidest ja nende tehingutest perioodil 2007-2015. Aruandest tuleb välja, et selle aja jooksul käis Danske filiaalist läbi 10 000-15 000 mitte-residendist klienti, kes tegid 7,5-9,5 miljonit makset summas 200 miljardit eurot. Samas ei tule Kilu sõnul aruandest välja, kas 200 miljardit eurot sisaldab ka pangasiseseid makseid, mida mitte-residentidest kliendid tegid oma ettevõtete vahel.

"Aruandest tuleb välja, et mitte-residentide teenindamise äriüksuse sai Danske kaasa juba Sampo panga ostmisel. Teadupärast oli Sampo, varasemalt Optiva ja veel varasemalt Forexpank seotud venemaalt pärit mitte-residentide teenindamisega. Mitte-residentide arv Danske filaalilis oli nendel aastatel keskmiselt 3000-4000 kliendi juures," ütles Kilu.

Aruande teine osa toob välja, et Danskes olid süsteemsed puudujäägid riskikontrollis. Pank ei pööranud piisavat tähelepanu riskide maandamisele, mis olid seotud mitte-residentide teenindamisega. Samuti puudusid pangas kontrollimehhanismid, mis oleksid võimaldanud avastada töötajate poolt toime pandud kahtlasi tegevusi. Aruande tulemusena esitati 8 töötaja osas politseile avaldused, mis on Kilu sõnul väga tõsine süüdistus konkreetsete töötajate osas, kes tegelesid vahetult klientide teenindamisega.

Seotud lood:

"Aruandest tuleb välja, et Danske on üksikjuhtum, mida ei saa üle kanda Eesti pangandusele. Danskes olid tõsised puudujäägid rahapesu tõkestamise osas ning sellega on tehtud Eesti ja Eesti panganduse mainele suurt kahju. Tänane Danske aruanne ja juhi tagasiastumine näitavad, et Danske võtab selles juhtumis vastutuse kõige kõrgemal tasandil," ütles ta.

Eesti panganduse maine on saanud Kilu sõnul kahjustada ja pangaliit peab tegema tööd, et selle mainet parandada. "Rahapesul ei ole kohta Eesti panganduses. Viimase kolme aasta jooksul karmistunud reeglite tingimustes on Eesti pangad oluliselt vähendanud oma riskiisu mitte-residentide teenindamisel. Vähenenud on kontode avamine uutele klientidele, samuti on lõpetatud kliendisuhted paljude mitte-residentidega. On pankasid, kes on mitte-residentide teenindamisest täielikult loobunud."

Selle tulemusena on Kilu sõnul kolme aasta jooksul vähenenud mitte-residentide hoiused Eesti pankades kaks korda, 20%-lt vähem kui 10%-le. Off-shore klientide hoiused on vähenenud koguni 10 korda, 9%-lt 0,9%-le. "Pangad on oluliselt suurendanud töötajate arvu, kes tegelevad rahapesu tõkestamisega. Finantsinspektsioon on ette valmistamas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise täiendavat juhendit. Pangaliit on välja töötamas ühiseid rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmeid, mis on järgimiseks kõikidele liidu liikmetele. Ettepanekuna on kõne all olnud pööratud tõendamiskohustuse kehtestamine Eestis rahapesu kahtluse korral," ütles Kilu.