Aasta noor ettevõtja 2020: oleme sattunud valdkonnaga tegelema väga õigel ajal

Uue põlvkonna elektroonikaettevõte Krakul on turul tegutsenud aastaid, kuid just viimasel ajal on nad näidanud eriti kena lendu. Firma eesotsas on vaid 29-aastane Jaan Hendrik Murumets, kelle ambitsioonid on suured. Murumets võitis sel aastal Noore ettevõtja tiitli.

Ettevõttele pani 2013. aastal aluse Markus Järve, kes praegu enam pidevalt Krakuliga ei tegele, aga on jäänud nõustajaks. Murumets on tema lapsepõlvesõber ja oli Järve järel Krakuli teine töötaja.
Murumets meenutab, et algusaegadel tegutseti Bikeepi ja Threod Systemsi partnerina. Sel ilusal ajal olid kolm firmat ka samas majas koos. Siis hakkas neil koostöö ettevõttega Starship Technologies ja viimased kutsusid Krakulit enda ruumidesse. Kuni 2019. aasta alguseni oldigi seal. Nüüd on Krakul juba omapäi.

Kui Murumets Järvelt 2017. aastal firma juhtimise üle võttis, siis oli seal tööl 5–6 inimest. Praegu teevad iga päev tööd 17 töötajat.

„On olnud suur väljakutse kasumlikult ja jätkusuutlikult kasvada, aga oleme kenasti hakkama saanud,“ ütleb ta.

Arendajast sai firma juht

Alustades olid sõbrad 20. eluaastate alguses. Paljud inimesed käivad siis veel üli- või kutsekoolis. Teised tegelevad mõnes välisriigis eneseotsingutega. Krakuli poisid panid aga alust millelegi suurele.
Krakul hakkas tasapisi kasvama – umbes ühe inimese võrra aastas. Murumets astus ka ülikooli. Firma esimesed töötajad olid kõik pärit Tartu Ülikooli robotiklubist või Murumetsa kursuselt. Ta ise ütleb, et kui ta firma juhtimise ülesande endale sai, siis hakkas ta „agaras ogaruses“ inimesi juurde palkama. Ta arvas, et nii läheb elu lihtsamaks. Aga ei läinud.

„Töö olemus muutus. Olin ikkagi arendaja, tegelesin elektroonika ja programmeerimisega. Kui meid oli vähem, siis sain seda rohkem teha. Mida suuremaks kasvasime, seda enam pidin tegelema inimestega. See on olnud õppimise koht. On see ju minu esimene ettevõte,“ räägib Murumets.

Algusaegadel tegeles Krakul vaid elektroonika arendusega teiste jaoks. Aja jooksul on neil kasvanud tarkvara osakaal. Eks see ole ka loogiline, sest kui kaks poolt eraldi tegutsevad, siis võib vabalt juhtuda, et programmeerijatele antakse ülesanne teha võimatut. Murumets ütleb, et nad on seetõttu hakanud aina uhkemalt mõtlema. Nad näevad oma väärtust selles, et osatakse kliendiga suhelda ja kiiresti usaldavasse partnersuhtesse jõuda. Krakul keskendub kliendi ärile, aga ka lõppkasutajale.

Mida Krakul teeb?

Olenevalt kliendist pakub Krakul kas puuduvat elektroonikaelementi teadlikele klientidele või siis tehakse koostööd ingelinvestoritelt raha kaasanud idufirmadega, kel on vaja kaasata elektroonikavaldkonna tegija.

„Asjade internetti ja autonoomseid platvorme eristab teistest arendustest see, et väärtus ei ole mitte riistvaras või koodis, vaid kogu teenuses. Üks osa sellest ongi meie valdkond,“ selgitab Murumets.
Näiteks mehitamata lennumasinaid tootev Threod Systems tellib kogu elektroonika, mis nende lennukite sees on, Krakulilt. Kui välja arvata komponendid, mida saab poeriiulitelt valida. Pikk koostöö on firmal olnud ka Barkingu ja Bikeepiga. Viimastelt tuleb mehaanikaarendus, kuid elektroonika ja kood tehakse koos Krakuliga. Ka Starship on olnud nende hea klient juba aastaid. Droonide, pakirobotite ja muu kõrval osaleti aga näiteks ka nutika pudeliavaja väljatöötamises.

Murumets ütleb, et enamik nende käibest tuleb Eestist, aga märkima peab, et nende klientide käive tuleb suures osas välismaalt. Nii võib ta maailmas ringi rännates positiivselt üllatuda, kui mõnd Krakuli disainitud toodet näeb. Näiteks märkas ta Kiievis olles nende osalusel valminud Bikeepi rattaparklat.

Koroona tõi huvitavaid pöördumisi

Jaan Hendrik Murumets tõdeb, et 2020. aasta kevadine karantiiniaeg ei olnud neile kerge. Töötajad suudeti siiski alles hoida. Nüüd, mil olukord on normaliseerunud, näevad Krakuli inimesed, et nende partnerite ning potentsiaalsete klientide ideed ja suunad on paljuski muutunud. See, et koroonaolukorras mõtlevad paljud ettevõtete juhid, kuidas vähendada inimeste osakaalu tööprotsessis, on ka igati loogiline. Vajadused tekitavad võimalusi.

„Tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine kiireneb. Kõige huvitavam on olnud see, et viimasel ajal on julgetud ka kaugemalt kontakteeruda. Välismaiseid kõnesid on mul rohkem olnud kui tavaolukorras. Tundus, et maailm muutus hetkega kõigi jaoks sama suureks,“ ütleb Murumets.

Millised on aga need ideed ja suunad, mis muutunud on? Murumets ütleb, et ettevõtted soovivad vältida korduvaid tegevusi, mida teevad nende töötajad. COVID-19 kriisi valguses võib ju öelda, et mida vähem inimkontakte, seda parem. Ettevõtted ja asutused peavad aga ka teistmoodi nutikad olema.

„Näiteks üks suur küsimus on, kuidas haiglate siseruumides paremini jälgida, kes on kellega kokku puutunud või et inimesed hoiaksid seal distantsi. Neid lahendusi on meilt otsitud. Valdkonna konstant on aga see, et kiiresti neid lahendusi ei saa,“ nendib Murumets.

Krakul on osa uuest lainest

Kui küsida Murumetsa käest, kuidas on lood konkurentsiga, siis ütleb ta, et ei taha küll ennasttäis muljet jätta, aga nende nišis neil konkurentsi liialt ei olegi. Nad eristuvad sellega, kuidas nad töötavad, mõtlevad ja suhtlevad.

Laias maailmas on neil jällegi kasuks Eesti kuvand. Eriti Lääne-Euroopas. Eesti digi- ja IT-lahendustel on seal müstiline ning lugupidav aura. Neid tõukab tagant ka üldine trend – ka viimase aja Eesti edulugudel on asjade interneti või riistvara komponent juures.

„Comodule tuli tõukerattaga välja, aga võtame ka Ampleri, Cleveroni, Starshipi või Threod Systemsi. Uus laine on alanud – asjade interneti autonoomsed lahendused tulevad järjest välja,“ ütleb Murumets.

Veel ei ole välist raha vajanud

Krakulit vaadates tekib küsimus, kuidas on nad hakkama saanud ilma välist raha kaasamata. Omanike ringis on võrdsetes osades kolm meest ja kõik on firmaga seotud. Murumets ütleb ausalt, et nende ärimudel on väga lihtne. Lisaks ei ole keegi tulnud veel uksele koputama.

„Praegu on meie visioon selline, et soovime tervet maailma vallutada. Alguses see nii ei olnud. Lihtsalt raha sisse võtta, et seda saada, ei ole meile oluline olnud,“ selgitab ta.

Maailmavallutusplaanid viitavad aga sellele, et need ajad ei kesta igavesti. Murumets avaldabki, et nad on mõelnud targa raha kaasamisele. Soovitakse kaasata kedagi, kes oskaks neid edasi aidata – suuremaid väljakutseid vastu võtta. Turg on vaat et kogu universum ja see ka paisub kogu aeg. Nende valdkond kasvab 30 protsenti aastas.

„Oleme sattunud selle valdkonnaga tegelema nii õigel ajal. Koroonaajal näeme võimalusi suuremaks ja uhkemaks saada.“

Mentorprogramm andis enesekindluse

Mis muutus 2017. aastal, kui Murumets Järvelt Krakuli üle võttis? Kas ei olnud eelmisel juhil ambitsioone? Murumets ei oska öelda, kuid tunneb ise, et teda on juhtimisel ja tuleviku planeerimisel aidanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse mentorprogramm, milles ta juba kolmandat lendu osaleb.

Mentorina juba teist korda.

„Sain julgustuse ja teadmise, et minu visioon ja mõtted on suures pildis õiged. See andis enesekindlust juurde, et väljakutseid sihtida ja ennast tagant tõugata. Mitte jääda kinni sellesse, kes me oleme praegu, vaid otsida võimalusi,“ räägib Murumets.

Üheotsapilet Vietnami

Krakuli juht ütleb, et iga projekt, klient ja idee on neid edasi viinud. Kõik kliendid on olulised. Samas meenuvad talle seigad, kus üldjuhul midagi ootamatut juhtub.

Näiteks on nad öösel kell 2 lennujaama lähedal asuvas rendilaos pannud kokku ühe suure toote prototüüpe. Nad teadsid, et elektroonika töötab. See paigaldati ära, kuid sahtel ei läinud kinni. Tegemist oli Murumetsa sõnul vaat et hindamatu väärtusega prototüübiga, mille sahtlit nüüd peksti, et see kinni läheks. Kaubanduslik välimus pidi säilima. Viie tunni pärast pidid töötavad prototüübid saama mööda Tallinna laiali veetud. Kuidagi õnnestus see ka ära teha.

Kõige naljakam lugu juhtus aga seoses ühe Vietnami projektiga. Krakul oli teinud kõik õigesti. Igaks juhuks oldi ekstra ettevaatlikud, et mitte hakata kohe suures mahus tootma. Kogu süsteem koos koodiga oli nende tehtud. See töötas.

„Ütlesime, et hakake nüüd tootma. Umbes kuu aja pärast tuli välja, et kogu tooteseerial oli mingi viga. Püüdsime seda viga Eestis taastoota, et kuhugi jõuda, aga ei midagi. Nad näitasid meile seda viga ka video vahendusel. Lõpuks ütlesin, kutid, ostke piletid, lendame kohale,“ alustab Murumets.

Reede õhtul sündis otsus ja pühapäeva õhtul mindi üheotsapiletiga Vietnami poole. Kodustele öeldi, et ei tea, millal tagasi tullakse. Teele asusid kolm meest, tööriistad ja muu vajalik kaasas. Uus seiklus võis alata. Kohapeal avastati ka viga, mille lahendus peitus pintsettidega juhtmete liigutamises. Mitmel mandril pidi sama tegema tuhandetel seadmetel, aga õnneks ei pidanud seda tegema Krakuli inimesed. Need lood näitavad, milline on Krakuli suhtumine – partneri rahulolu nimel pingutatakse palju.

Uus suur partner

Krakul ei laiene praegu kiiresti. Neil on Murumetsa sõnul meeldiv kollektiiv ning et inimesed omavahel klapiks, on vaja ka tasa ja targu laieneda. Arendustöös on kunsti ja tehniline töö ju pooleks.
„Väga palju saab katki minna just suhtlemise aspektist,“ teab Murumets.

Technopolise linnakus peagi kaks aastat olnud Krakul sai aga koroonakriisi ajal partnerlepingu ettevõttega, kel käivet peaaegu pool miljardit eurot aastas. Sellest koostööst soovitakse ühtlasi saada tunnetus, kus on võimalik järgmisena suuremas mahus laieneda. Sel ettevõttel on nimelt suur müügitiim erinevates maailma paikades.

„Soovime suurendada tiimi Eestis, aga laieneda ka riikidesse, kus meie kliendid on,“ võtab Murumets kokku.

Noore ettevõtja preemia konkursiga otsivad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank noort ning tegusat kuni 35-aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning Swedbankilt 5000 eurot preemiat. Konkurss toimus juba kuuendat aastat ja algatust toetab Eesti Vabariigi president.