Aasta pereettevõtte nominentide arvates erinevad pereettevõtted tavaühingutest vähe


Aasta pereettevõtte nominentide arvates erinevad pereettevõtted tavaühingutest vähe
Balsnack Araabia Ühendemiraatides toiduainete messil aktiivset müügitööd tegemas.

Konkursi „Ettevõtluse auhind 2020” raames jagatavale aasta pereettevõtte tiitlile on jäänud kandideerima kolm nominenti: Estiko Grupp Tartust, Balsnack International Holdings Ääsmäelt ja Mainor AS Tallinnast. Nominentide mõtetega tutvudes selgub, et nii nagu iga pere on oma nägu, võivad ka iga pereettevõtte juhtimisfilosoofiad üksteisest kardinaalselt erineda. Kuid mõistagi leidub ka palju ühist.

Mitmes valdkonnas tegutseva Estiko Grupi nõukogu esimees Neinar Seli nendib, et 2020. aasta on nende jaoks kulgenud keeruliselt. „Neljast põhivaldkonnast kaks said väga tugevalt pihta, kuid õnneks oleme olnud piisavalt konservatiivsed, et vee peal püsida ja riskide maandamiseks mune erinevates korvides hoida. Kui hotellinduses läheb praegu väga raskelt, siis teised ettevõtted on aidanud grupil ellu jääda,” sõnab Seli. Tulevikus terendab Estiko jaoks värskeima suuna – energeetika – arendamine. Seal ootavad suuremaid investeeringuid mitmed taastuvenergiaprojektid.

Eesti ainsa kartulikrõpsutootja Balsnack asutaja Elmar Rusingu sõnul on 2020. aasta kohelnud Ääsmäel tegutsevat ettevõtet üsnagi leebelt. „Kaotasime küll Eesti müügimahust kümnendiku, kuid õnneks on ekspordimaht püsinud stabiilsena ja hoidnud meie äri vee peal.” Suurimaks muutuseks ettevõtte tegevuses on välistööjõu vähenemine. „Mahtude kiire kasvu tõttu tuli meil vahepeal appi kutsuda ukrainlased, kelle teenetest olime nüüd küll sunnitud paraku loobuma. Kui Kehras läks kevadel sulgemisele sealne ümbrikutehas, saime kohalikke inimesi endale appi, kuid eestlased ei ole väga altid nädalavahetusel töötama. Seega on välistööjõu paindliku kasutamise võimalus meile jätkuvalt oluline, kui müügimahud peaksid jälle hüppeliselt kasvama,” selgitab Rusing.

Seotud lood:

Mainori asutaja Ülo Pärnitsa poeg Guido on üle võtnud grupi valdusfirma nõukogu juhtimise, kuid pereliikmeid on gruppi kuuluvates ettevõtetes kaasa löömas mitmeid – nii võib Mainor tunda uhkust selle üle, et arendustegevuses lööb kaasa juba kolmas põlvkond Pärnitsaid.

Guido Pärnitsa sõnul on Eestil 2020. aasta koroonakriisis läinud väga-väga hästi, kuid majandusharudele on mõju olnud erinev. „Meie suurimaks projektiks on Ülemiste linnaku arendamine koos Technopolisega. Õnneks ei ole löök meie äride pihta olnud kuigi suur ja me pole pidanud ka ühtegi investeeringut tagasi kutsuma,” sõnab Pärnits. Kevadel toimuma pidanud tegevused on kõik lükkunud aasta lõppu ja seega tuleb sügishooajal tööd teha kiiremas tempos. „Pikemateks järeldusteks on vara, sest me ei ole veel kriisist väljunud ja kohanemist uute oludega saame täpsemalt hinnata ehk aasta pärast. Kuid olen optimistlikult veendunud, et aastaks 2022 oleme inimkäitumise osas tagasi normaalsuses ja nii nagu e-kaubandus ei suuda kõrvale pühkida tavapärast jaekaubandust, ei kao ka ettevõtete vajadus kontorite ja ühistööalade järele,” usub Pärnits.

Ideaalmaailmas ei erine pereettevõtte juhtimine tavalisest äriühingust

Pereettevõtteid ja tavapäraseid äriühinguid võrreldes leiab Rusing, et pereettevõttes on otsuste tegemine kiirem ja paindlikum. „Ettevõttega seotud pereliikmetel peab olema rohkemgi motivatsiooni kui tavatöötajatel, ka lastel peavad silmad tööd tehes särama, muidu ei tasu tulemust loota. Kuid mis eristab meid tavaettevõttest, ongi ehk otsuste tegemise kiirus ja riskide kalkuleerimine – pereettevõttes on rohkem motivatsiooni haarata kinni laienemisvõimalustest ja nii saab kiiremini ka tähtsad otsused kooskõlastatud,” selgitab Rusing.

Neinar Seli hinnangul ei tohiks ideaalvariandis pereettevõtte ja tavalise ühingu juhtimine kuidagi erineda. „Nii pereettevõttes kui ka tavaettevõttes pead olema oma töös piisavalt pädev. Kui sa seda ei ole, siis paratamatult hakkad mingil hetkel teistele jalgu jääma.”

Ka Mainori nõukogu esimees Guido Pärnits arvab, et pereettevõtte ja tavapärase äriühingu vahel suurt erinevust ei olegi, pigem on küsimus ettevõtte suuruses. „Kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt, nii tuleb ka pereliikmeid võtta töötajatena. Mainori haare on sedavõrd suur, et meie puhul ei toimiks väikeettevõtte juhtimismudel, kus omaniku esindajad osalevad ainult nõukogu töös ja juhatuses on ainult palgalised töötajad. Küll aga võib meil ette tulla seda, et otsuseid langetatakse ka mitteformaalses keskkonnas,” lausub Pärnits, kelle abikaasa Kadi on Mainori juhatuse esimees.

Jõululauas tööjuttu ei aeta

Töö- ja pereelu ühendamise asemel on pereettevõttes vaat et olulisemgi nende vahele joone tõmbamine. Pärnitsate peres sellist punast joont ei tõmmata, sest töö on lihtsalt osa tavaelust, nii nagu poliitikast või kultuuristki rääkimine. „Pingeid ja muresid ei tohi kaasa võtta, see on peamine reegel.” Selide peres tuleb vahel joon vahele tõmmata suisa jõuga. „Kui keegi hakkab jõululauas tööjuttu veeretama, tuuakse ta viisakalt sellesse õhtusse tagasi,” muigab Seli.

Balsnacki tegevjuhtimises löövad kaasa asutaja Elmari poeg ja tütar, kes liitusid perefirmaga pärast teistes valdkondades karjääri tegemist. Rusingute peres püütakse juurutada ärikultuuri, et nädalavahetustel ja õhtustel aegadel tööasju ei arutata, kuid vahel tulevad pereringis ka ettevõttega seotud teemad arutusele. „Noortel on õnneks omad huvid, kuid ühiseid jututeemasid jätkub meil küllaga. Hindan kõrgelt just seda, et eelnev töökogemus teistes ettevõtetes on andnud neile laiema silmaringi, millest on ettevõtte arendamisel palju abi,” märgib Rusing.

Väärtused on tähtis osa iga organisatsiooni kultuurist, kas pereettevõtetes on väärtuste osas teistsugused prioriteedid? Balsnacki Elmar Rusingu arvates on kõige tähtsamaks väärtuseks usaldus. „Võime küll eri arvamustel olla, kuid ajame siiski ühist asja. Nii on ka konsensuse leidmine lihtsam,” usub Rusing. Noorema põlvkonna kaasamine juhtkonda on teinud ka ettevõttes põlvkonnavahetuse oluliselt lihtsamaks.

Tugevam side pereliikmete ja töötajate vahel

Pereliikmetega ühes ettevõttes töötamine on Mainori näitel suur väärtus, sest perefirmas on liikmete vahel tugevam side. „Pereliiget on ettevõttest palju keerulisem minema saata kui palgatöötajat, tuleb olla kompromissialtim. Samas ei tohi kellegi jaoks tekkida peresidemete pinnalt privileege – töö on töö,” selgitab Pärnits. Olulisemateks väärtusteks on Pärnitsate pereringis austus teiste inimeste vastu ja kõige tähtsamana lojaalsus, seda nii perele kui ka ettevõtte visioonile.

Tihedaid sidemeid pereliikmete vahel tõstab esile ka Neinar Seli, kuid lisab juurde ka laiendatud perekonna mõõtme. „Meie ettevõtetes on palju väga pikalt seal töötanud inimesi, keda käsitleme justkui laiendatud pereringina. Kuna töötajatel on kontakt kogu perega, loob see laiendatud pereringi koostööks soodsama keskkonna.”

Mida soovitavad äridünastiate eesotsas seisvad ettevõtjad järeltulevatele põlvedele? „Asjad tuleb selgeks rääkida otse ja rahulikult ning otsustega ei tohi venitada,” meenutab Elmar Rusing olulisemaid õpetussõnu oma lastele.

Pereettevõtetel pikem planeerimishorisont

Pärnitsa hinnangul soovib ettevõtte loonud generatsioon ikka seda, et äri jätkuks perekonna kätes ka pärast asutajate lahkumist. „Selleks tuleb järeltulevaid põlvi järjekindlalt suunata, kas hariduse või väärtuste õpetamise kaudu. Minagi ei olnud pärast ülikooli lõpetamist sugugi kindel, et seon end Mainoriga. Kuid isa Ülo kaasas mind oma tegemistesse sedavõrd põhjalikult, et Mainoris jätkamine tundus väga loomulik,” meenutab Pärnits, kelle sõnul paelub pereettevõtte juures lisaks tugevale missioonitundele veel ka teistsugune ajaline mõõde, mis võimaldab ettevõtte arenguvisioonile mõelda põlvkondade lõikes.

Pikemat planeerimishorisonti rõhutab ka Neinar Seli. „Pereettevõttes mõeldakse pikemalt ette ja lähtutakse pikemaajalisest strateegiast. Me ei pane kunagi kõike mängu, sest kaotada on ettevõttest palju enamat – siis satuvad ohtu traditsioonid, põlvkondadevahelised head suhted ja palju muud.” Oma pereliikmetel on Seli soovitanud teha seda, mis neid tõsiselt käima tõmbab, ja alati olla enda vastu aus. „Nagu spordiski, tuleb ettevõtluses olla alati teistest mitu mitu sammu ees – ähmiga kõrvale vaadates oled juba ette kaotanud,” leiab Seli. Väga tähtsaks peab Estiko Grupi nõukogu esimees ka haridust – nii on kõigil tema lastel vähemalt üks kõrgkool selja taga.

„Ettevõtluse auhind 2020” on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele, mida annavad välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit. Konkursi eesmärk on tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust ka majanduslikult keerulisel ajal. Ettevõtluse auhinna konkursil selguvad aasta parimad ettevõtted viies kategoorias: aasta eksportöör, aasta uuendaja, aasta pereettevõte, aasta disainirakendaja ja aasta välisinvestor.