Kinnisvarafirma ootab järgmisel aastal tõehetke. „Vaatame ringi. Oleme valmis investeerima“


Kinnisvarafirma ootab järgmisel aastal tõehetke. „Vaatame ringi. Oleme valmis investeerima“
Kapiteli Liivalaia kvartalist peaks saama üks Tallinna uusi maamärke.Foto: Kapitel AS

AS Kapitel võtab Baltimaade ühe suurema kinnisvaraettevõttena ette vaid väga atraktiivseid projekte ja jääb neid ka edaspidi juhtima. Kapitelile kuulub näiteks osalus Viru Keskuses, aga ka palju muud, mida eestimaalased kindlasti teavad ja tunnevad. 2020. aastal võitis Kapitel Konkurentsivõimelisima väike- ja keskmise suurusega ettevõtte tiitli.

Kapitel baseerub 100 protsenti Eesti kapitalil ja nende viimaste aastate majandustulemused on kadestamisväärsed. Ligi 47-miljonilise käibe juures teeniti 2019. aastal 16,4 miljonit eurot puhaskasumit. Kapitel tegutseb peamiselt Baltimaade pealinnades, aga üks büroohoone on neil ka Prahas.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Ojala ütleb, et 1997. aastal loodud Kapitelil on kaks ärisuunda. Esimene on olemasolevate kinnisvaraobjektide juhtimine. Ettevõtte portfellis on praegu kokku kümme hoonet, sealhulgas neli büroohoonet, neli kaubanduskeskust ja kaks hotelli. Tallinnas asuvad neist Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja, osalust omatakse Viru Keskuses ning ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum ja koos AS-iga Infortar Tallink City Hotel. Teine peamine ärivaldkond, millele Kapitel keskendub, on uute arendusprojektide loomine ja elluviimine. Seejuures ei tehta väikseid hooneid, vaid kui ette võetakse, siis suurelt. Neid objekte jäädakse ka aktiivselt juhtima.

Hetkel suurim arenduses olev projekt on Liivalaia kvartal Tallinnas hotell Olümpia vastas. Kolmest hoonest koosnevasse kompleksi tuleb kokku 37 000 m2 üüripinda, sealhulgas bürood, kaubandus- ja teeninduspinnad ning korterid.

Seotud lood:

„Tornid saavad olema märkimisväärsed, kõige kõrgem neist tuleb 28-korruseline ja 111 meetrit kõrge, mis teeb sellest Eesti kõrgeima büroohoone,“ kirjeldab Ojala.

Teine suurem projekt on Riias Skanstese piirkonnas Riga Arena naabruses asuv büroohoonete kompleks, mille esimeses etapis kerkivad kaks kümnekorruselist hoonet kokku 20 000 m2 üüripinnaga. Ettevalmistamisel on veel projekte Tallinnas ja Vilniuses, kuid need on hetkel algusjärgus.

Elemental Skanste peaks hakkama ilustama Riia linna. Foto: Kapitel AS

Üürnikud soovivad naasta


Kapitel soovib olla aktiivne omanik ning töötab järjepidevalt eesmärgiga pakkuda oma hoonetes alati kvaliteetset teenust ja mugavat ärikeskkonda. Üürnike rahulolu ja hoonete konkurentsivõime hoidmiseks investeeritakse olemasolevatesse projektidesse. Sel sügisel algasid uuendustööd nii Nordic Hotel Forumis kui ka Tallink City Hotelis. Viimastel aastatel on investeeritud Sõpruse Ärimaja ja Delta Plaza energiaefektiivsuse tõhustamisse ning töökeskkonna parandamisse üle poole miljoni euro.

Sõpruse Ärimaja on üks väheseid hooneid Eestis, kus töötavad nii päikeseelektri- kui ka koostootmisjaam, mis varustavad hoonet elektriga otseliini kaudu. Uute mugavusteenustena on lisandunud autopesula, uuendatud ja suuremad jalgrataste hoiuruumid ja duširuumid, elektriautode laadimispunktid, massaažiruumid ning väliterrassid.

„Mis meid teistest eristab, on see, et meil on ainulaadse profiiliga kinnisvara. Lisaks see, et omame nii töötavaid hooneid kui ka töötame arendusprojektidega. Meie fookus on siiani jäänud pealinnades asuva ärikinnisvara peale,“ räägib Ojala.

Kapitel juhib kogu protsessi alates kontseptsioonist, arendusest ja ehitusest, aga jääb pärast üürnikele ka igapäevaseks partneriks. „Enamik meie üürnikke on meiega olnud väga pikka aega, paljud hoone valmimisest alates. Mitmed üürnikud on pärast meie juurest ära kolimist peagi ühendust võtnud, et sooviksid tagasi tulla. See on kvaliteedimärk ja suur tunnustus meile,“ ütleb Ojala.

36 miljonit külastust


Tavaline inimene puutub Kapiteliga kokku kaubanduskeskuste kaudu: Tallinnas asuvat Viru Keskust, Riias asuvaid keskusi Spice ja Spice Home ning Vilniuses asuvat Panorama keskust külastati mullu kokku 36 miljonit korda.

Büroohoonetest teavad pealinlased kindlasti Delta Plazat ja Sõpruse Ärimaja ning hotellidest südalinnas asuvaid Tallink City Hotelit ja Nordic Hotel Forumit. Hotellides on kokku 600 tuba ja tava-aastatel külastab neid paarsada tuhat inimest.

„Tänavu maikuus tegime otsuse, et alustame septembris mõlemas hotellis renoveerimistöödega. Hotellide uuendamine on meil olnud plaanis juba mõnda aega ja äriliselt on mõistlik kasutada praegust turismisektori madalseisu renoveerimistööde tegemiseks. Hindame jätkuvalt väga kõrgelt hotellide suurepärast asukohta Tallinna südalinnas ja usume majutusturu taastumisse. Avame uuesti järgmise aasta hiliskevadel, lootuses, et turismisektor on taastunud,“ toob Ojala välja.

Väljaspool Baltikumi otsib Kapitel aktiivselt müügis olevaid valmis büroohooneid, keskendudes Tšehhi ja Hollandi turule. Neid on aga keeruline leida, sest oluline on objekti asukoht pealinnade südames, väljapaistvas paigas ja objekti enda seisukord. Praha turg on sama suur kui Baltikumi osa kokku, aga seal on konkurents tihe – kõik investorid on kohal. Kapiteli sõnul on müügisolevate projektide valik praegu napp ka Baltikumis.

Korda on tehtud Kõltsu mõis, mis on inimestele ka avatud. Foto: Tiit Veermäe

Teevad ka teistsuguseid projekte


Kapitel tegeleb aga ka teistsuguste projektidega. Näiteks kuulub nende portfelli ka Laulasmaal asuv ehitismälestis Kõltsu mõis, mille ettevõte on taastanud. Nad ei hoia seda suletuna, vaid on avanud selle avalikkusele sündmuste korraldamiseks, kontsertideks ja muudeks üritusteks.

Kapitel on andnud panuse ka avaliku linnaruumi arendamisse ning ettevõtte osalusel valmis Tallinna vanalinna müüride ja tornide valgustusprojekt, kus sai kaasaegse fassaadivalgustuse enam kui 40 objekti. Tegemist oli ühe suurema erakapitali investeeringuga Tallinna linnaruumi.

„Kolmandaks tooksin välja koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga, kellega oleme lõpetamas kolmeaastast „Lõpetamata linna“ nimelist uurimisprojekti. Osaleme projektis sooviga kaasa rääkida linnaosade ja asumite tuleviku kavandamises ning aitame analüüsida ja sõnastada parimaid soovitusi linnaruumi arendamiseks,“ toob Ojala välja.

Kontoripinnad muutuvad


Kapitel arendab ja haldab, kuid samal ajal elame ajal, mil pandeemia teine laine on täies hoos. Eriti palju on juttu olnud sellest, et büroohoonete ehitamine tundub praegu mõttetu. Mitte keegi ei tea täpselt, mida toob tulevik, ja kõik märgid viitavad sellele, et büroopinda on tulevikus ka vähem vaja. Kodukontorid võtavad võimust. Taavi Ojala toob aga selle tasakaalustamiseks välja ka vastupidise teooria.

„On analüüse, mis näitavad, et tulevikus on töötaja kohta vaja hoopis rohkem büroopinda ja et avatud kontorid ei ole terviseriskide mõttes jätkusuutlikud ning tagasi tuleb kabinetisüsteem ja suurem eraldatus,“ toob ta välja.

Samuti ei usu ta, et kodukontor võiks saada kohaks, kus inimesed massiliselt ja iga päev viibida ja töötada sooviks. Inimene vajab kollektiivi ning võimalust vahetada infot ja teadmisi, kollektiiviga koos midagi luua. Konkurents suureneb, sest peame looma töökeskkondi, kus on hea olla ja kuhu tahetakse tagasi tulla ning seda mitte ainult töölaua ja -tooli pärast.“

Tõehetk saabub järgmisel aastal


Taavi Ojala arvab, et pool aastat koroonaaega on liiga lühike periood, et ärikondliku kinnisvara osas pikemaajalisi järeldusi teha.

Büroopindade nõudluse suur maht ilmselt väheneb. Samas mängitakse turgu ümber selliselt, et kannatavad vanemad hooned, kehvemad asukohad ja need majad, kus lisateenuseid napib.

Ojala lisab, et nad ei ole enda uusarenduste puhul pidurit vajutanud ega jalga gaasipedaalilt eemaldanud. Liivalaia ja Riia Skanste bürookompleksiga ei ole aga ka ehitusetappi jõutud. Käib projekteerimine ja suur otsuste tegemise koht jõuab kätte enne kopa maasse löömist.

„Need on väga suured investeeringud. Stardimomendil peab olema kindel, et teeme need ka valmis,“ selgitab Kapiteli tegevjuht.

Kapitel näeb, et hätta sattunud kinnisvaraomanikke siiani veel ei ole. Need protsessid võtavadki rohkem aega.

„Järgmisel aastal on meil selgem arusaam neist, kes on hätta jäänud,“ ütleb Ojala.

Kapitel, nagu öeldud, otsib magusas kohas kinnisvara ja praegused ajad võivad seda turule tuua nii Tallinnas, Riias, Vilniuses kui ka mujal.

„Vaatame ringi. See on oluline sõnum. Meil on valmisolek investeerida nii hoonestamata kinnistutesse kui ka valmis hoonetesse,“ ütleb Ojala.

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabelit koostab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Andmete analüüsi ja edetabelite koostamise partneriks on Eesti Konjunktuuriinstituut. Konkursi raames koostatakse edetabelid vastavalt ettevõtete suurusele ja lisaks kolmeteistkümnes erinevas tegevusvaldkonnas. Edetabelite koostamisel arvestatakse viimase kahe aasta majandusnäitajaid: müügitulu, puhaskasum, omakapital, töötajate arv ning tööjõukulu.