ÄRILEHE KOMMENTAAR | Teise samba muutmine avab laiemad võimalused, aga tekivad ka ohud

 (12)
Raha
RahaFoto: Oliver Tsupsman

Riigikohtu tänane otsus avas tee pensionireformi jõustamiseks. Teise sambaga liitunud peavad siiski hoolikalt läbi mõtlema, kas jätkata kogumist või mitte.

Teise pensionisambaga liitunud peavad enda jaoks läbi mõtlema, kas jätkata teises sambas raha kogumist või mitte.

Igaüks saab ise võimaluse raha paigutada

Pensioni investeerimiskonto võimaldab inimestel hakata ise raha paigutama, ilma teisest sambast raha välja võtmata. Nii saavad inimesed ise hakata väärtpabereid valima ning ostu- ja müügiotsuseid tegema. Siis sõltutakse enda osavusest ja finantsturgudel toimuvast. Ise otsustamine ei sobi igaühele, kuid enda finantskirjaoskust võiks hakata huvi korral juba praegu kasvatama.

Pensioni investeerimiskontole pensionifondidest raha ülekandmiseks saab hakata avaldusi esitama hiljem kui raha kättesaamise avaldusi. Pensioni investeerimiskonto avaldusi saab hakata esitama tuleva aasta aprillis ja pensionifondidesse kogunenud raha jõuab pensioni kontole järgmise aasta septembris. Siis hakkavad laekuma sinna ka 2+4 sissemaksed.

Kes on seniste oludega rahul, saavad jätkata nagu varem

Kes leiavad, et see väärtpaberite ja investeerimise imepärane maailma on selgeks tegemiseks liiga keeruline, saavad jätkata pensionifondides ning nad ei pea seoses pensionireformiga midagi tegema.

Seotud lood:

Raha väljavõtul läheb maha tulumaks

Neile, kellel on suur rahaline kitsikus, saavad raha välja võtta, esitades selleks järgmisel aastal avalduse. Kõige varem saab raha kätte septembris, avaldusi saab hakata andma jaanuarist. Arvestada tuleb sellega, et kogunenud summalt peetakse kinni tulumaks.

Seni kogunenu saab säilitada ja peatada vaid uued sissemaksed

Võimalus on ka säilitada senised pensionifondi investeeringud, kuid lõpetada sinna uued sissemaksed.

Kui aga uued sissemaksed peatada või kogunenud raha välja võtta, siis kümme aastat ei saa teise sambaga liituda.

Raha väljavõtu mõistlikus oleneb raha kasutamisest

Ei saa öelda, et näiteks kõrge intressiga laenude tagasimaksmiseks ja isiklikust võlakriisist väljatulekuks on teisest sambast raha väljavõtt halvim valik. Arvestada tuleb, et siis on seni aastakümneid vaikselt pensioniks korjatud raha lõplikult läinud ja tuleb ise leida võimalused pensioniks lisaraha korjata või jääda lootma riigi makstava pensioni peale.

Kui inimene tahab osta näiteks maad või kasvavat metsa ehk investeerida hoopis kinnisvarasse, siis teise sambasse kogunenud raha võib pakkuda võimalust. Ka oma ettevõtte loomiseks või äri arendamiseks saab teises sambaga lõpparvet tehes raha kasutada. Arvestada tuleb, et pensioniks peab ka ise kuidagi aastate jooksul raha kõrvale panema ja seda kasvatama.

Arvestades teise sambasse kogunenud summasid, kus paljudel on vähe raha, siis sellega kinnisvara ei osta ja toimivat ettevõtet ei loo.

Kõige halvem, mida teha, on võtta teisest sambast raha ja see lihtsalt ära tarbida. Siis ei teki asemele muid varasid, millele võiks pensionipõlves toetuda.

Inimesed langevad juba praegu massiliselt telefonipettuste ohvriks

Tõsiseks ohuks võivad kujuneda aga kõikvõimalikud pettused, mis on juba praegu Eestis väga levinud. Pole üldse haruldane, et inimesed on suurepärasteks rahapaigutusteks kandnud üle või andnud oma Smart-ID info tundmatutele kurjategijatele, kes mesijutu järel teevad kontod tühjaks ja kaovad nelja tuule poole.

Ei saa välistada, et inimesed kulutavad või mängivad börsil kogunenud raha maha. Millest siis pensionipõlves lisa saab? Oht on ka inimeste senist rahapaigutamise harjumust arvestades, et see jääb lebama pangakontole. Seal ei teeni raha mitte midagi või väga vähe ning seda närib inflatsioon.

Inimeste otsustest sõltub nende rikkus või vaesus pensionipõlves ning see, kas Eestist saab investorite ja ettevõtjate maa või ühekordselt pika aja jooksul kogutud sülle kukkuva raha raiskamise kants.