Eesti suurimad ehitusfirmad kasvatasid kasumeid. Viiruse mõju hakkab alles tunda andma
Kuigi teise kvartalis mõjus majanduskeskkonnale COVID-19 tingitud piirangud, läksid need majandustulemusi vaadates Nordeconile nagu hane selga vesi. Ka Merko võib olla väga rahul. Mustad pilved aga alles kogunevad.
Ehitusettevõtte käive kasvas teises kvartalis aastaga veerandi võrra ja ulatus 81,9 miljoni euroni.
Emaettevõtte osa koondkasumis enam kui kahekordistus, 2,1 miljoni euroni.
Ettevõte tõi heade tulemuste põhjusena välja lisaks käibe kasvule marginaalide paranemise.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud teostamata tööde portfell, millele juulis lisandus märkimisväärses mahus uusi sõlmitud lepinguid. Samas on oluliselt langenud uute eratellimuste maht, mis on otseselt seotud ülemaailmse COVID-19 kriisi mõju ja majanduskeskkonna järsu halvenemisega. Ühelt poolt on suurenenud ehitustööde tellijate poolne hinnasurve peatöövõtuettevõtetele, teisalt ei ole aga sisendhindade oodatud langust siiski toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla.
Merko kasum kasvas hüppeliselt
Merko Ehituse teise kvartali käive vähenes aastaga ligi viie protsendi võrra ja ulatus 73,9 miljoni euroni, teatas ettevõte börsile.
Ettevõtte koondkasumi emaettevõtte omanike osa kasvas 272 protsenti, 6,2 miljoni euroni.
„Korterite müük ületas teises kvartalis meie kevadisi ootusi, mis muutusid pandeemiast tingitud piirangute tõttu järsult negatiivseks. Samas ei mõjutanud piirangud olulisel määral enne pandeemiat eellepingutega müüdud korterite üleandmist teises kvartalis. Enim kortereid müüsime Vilniuses ning hetkel toimib korteriturg kõigis Balti riikide pealinnades mõõdukalt, aktiivsus ei ole küll kriisieelsel tasemel, aga on hinnatase jäänud püsima," ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink. „Kinnisvaraarenduse müügitulu suurenemine mõjutas positiivselt ka teise kvartali puhaskasumi kasvu. Korterite müük võib aga kvartalite lõikes oluliselt varieeruda, sõltudes arendusprojektide valmimise ja kasutuslubade saamise ajast."
„Merko Ehituse ehituslepingute maht on aastatagusega võrreldes kasvanud 38% ja 6 kuuga sõlmisime uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu kaks korda enam kui aasta varem. Tulenevalt majanduse halvenenud väljavaadetest on suur osa eratellimustest edasi lükatud ning uute lepingute seas on ülekaalus riigihanked," kommenteeris Andres Trink ehitusteenuste valdkonna tulemusi.
„Vaatamata teise kvartali positiivsetele tulemustele näeme, et pandeemiast tingitud mõjud hakkavad järk-järgult üha tugevamini jõudma ka ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mistõttu teise poolaasta ja 2021. aasta turuarengute väljavaated on liikumas pigem negatiivses suunas. Ettevõtted on viinud ellu kulude kokkuhoiu meetmeid, et tagada efektiivne ja paindlik tegutsemine kriisi ajal ja kriisi järel. Turgu tervikuna on toetanud ka pankade senine reageerimine nii maksepuhkuste võimaldamise kui laiemalt finantseerimise kättesaadavuse osas," lisas Andres Trink.
Kevadel peatas Merko pandeemiast tingitud riskidest tulenevalt uute arendusprojektide ehitustööde käivitamise kolmeks kuuks, perioodi lõppedes alustati Tallinnas asuva Uus-Veerenni arendusprojekti kolmanda etapi ehituse ja müügiga.
