Ei pangad ega prokuratuur pole senini öelnud, millise panga kaudu poole miljoni euro ulatuses makseid tehti, küll aga kinnitavad kõik pangad, et järelevalvet teevad nad pidevalt ja suuremate ülekannete asjus küsivad ka klientidelt andmeid üle.

"Tavapäraselt eraisikutel nii suuri makselimiite netipangas ei ole (ei päeva ega ka kuupõhiselt), sest selleks puudub sisuline põhjendatud vajadus. Kui klient soovib makselimiite olulisel määral suurendada ja see erineb tema senisest maksekäitumisest, siis päritakse kliendilt täpsemaid selgitusi," kinnitas Luminori rahapesu tõkestamise juht Hannes Oja.

SEB vastas, et vahel tuleb ette ka olukordi, kus pank hoiatab klienti kahtlase ülekande tegemise eest, aga klient kinnitab ikkagi, et soovib maksega edasi minna. Pank kinnitas ka, et suured summad äratavad alati tähelepanu väga erinevatel põhjustel. "Helistame ka klientidele saamaks kinnitust, et tegu on nende tehtud maksega ning tavaliselt kinnitavad kliendid tõesti, et see on nende tehtud makse," ütles SEB pressiesindaja Julia Piilmann.

Ärilehele kirjeldati ka, kuidas kõnealusele juhtumile lisaks on palju juhtumeid oluliselt väiksemate summadega, kus klient tuleb kontori tehingulimiiti tõstma või makset tegema. Äärmuslikematel juhtudel on pank tehingust ka keeldunud kui ülekanne tundub kahtlane. Klient on läinud siis aga teise panka ja ikkagi suurema summa raha üle kandnud. Ka on kasutatud võimalust teisel inimesel tema kontolt makse ära teha.

Poole miljoni suurune pettus

Eelmise aasta novembris langes laialt levinud telefonipettuse lõksu Raplamaa elanik, kes jäi uskuma venekeelsete isikute pakutud investeerimisvõimaluste headusse.

Eile alustati kriminaalmenetlust selles, et 2019. aasta novembrikuus pakkus vene keelt kõnelev mees telefoni teel Raplamaal elavale isikule investeerimisvõimalust. Et raha kasvama panna, kandis raplamaalane kahe juhendaja nõudmisel ja juhendamisel raha välismaisele kontole, millele temal enam ligipääsu ei ole. Skeemiga tekitati isikule kahju enam kui 500 000 eurot. Sellest saab pikemalt lugeda siit.

Kannatanu kandis endaga seotud ettevõtte raha üle kuu aja jooksul väiksemate summade kaupa.

“Kliendi antud selgituste põhjal on krediidiasutusel võimalik makselimiiti tõsta või sellest keelduda. Keelduda saab juhul kui kogutud täiendav teave ei anna piisavalt põhjendatud kindlust, et tegemist on vajaliku ja ratsionaalse tehinguga,” lausus Luminori rahapesu tõkestamise juht Hannes Oja. “Samuti suunatakse tehingujärgsesse kontrolli ka sellised maksed, mis on tavapärastest maksetest olulisel määral suuremad ning ei lähe seega kliendi maksekäitumisega kokku. Kontrolli käigus kogutakse kliendilt jällegi täiendavat teavet.”

Seega, kui makse ei lähe kuidagi kokku kliendi maksekäitumisega, siis loomulikult äratab see tähelepanu ning kliendiga võetakse lisainfo saamiseks ühendust, seletas Oja.

Prokuratuur panga nime ei avalda

Täpsem rakendatavate kontrollmeetmete ulatus võib krediidiasutuste lõikes erineda ja seetõttu ei ole võimalik kirjeldatud olukorda põhjalikumalt kommenteerida.

"Seda, millise panga kaudu täpselt tehinguid tehti, ei ole võimalik praegu avaldada," ütles konkreetse raplamaalase juhtumi kohta Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Liivi Reinhold.

Ühest teisest pangast selgitati, et ka antud juhtumi summast on palju juhtumeid oluliselt väiksemate summadega, kus klient tuleb kontori tehingulimiiti tõstma või makset tegema. Isegi kui korraks on võimalik klient mõtlema ja põhjendama panna, et kas ta saab aru, mida ja milleks ta teeb, siis on äärmuslikmatel juhtudel pank tehingust keeldunud. Klient on läinud teise panka ja ikkagi suurema summa raha üle kandnud. Ka on lastud teisel inimese tema kontolt enda eest makset teha.

Siit saab lugeda, kuidas Swedbank soovitab pettuseriski vähendada.