„Pensionifondid on enamikes riikides peamisteks pikaajalise kapitali pakkujateks. Oluline osa investeeringutest kohalikku majandusse tehakse omakapitali vormis. Nende investeeringute toel on võimalik majanduses rahastada erinevaid projekte, millele väljaspool pensionifonde on keeruline investoreid leida,“ selgitas FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber. Tänaseks on kohalike pensionifondide Eesti investeeringute osakaal hinnanguliselt ligi 600 miljonit eurot.

Pensionifondide pikaajalise kapitali pakkumise peamiseks eeltingimuseks on asjaolu, et neil on võimalik pikalt ette ennustada klientide rahavoogusid ning et investeerimispiirangud oleksid minimaalsed. Selleks, et pensionifondidel säiliks võimalus pikaajalist kapitali pakkuda, soovitab FinanceEstonia kehtestada pensionifondidest enne pensioniiga lahkujatele ajas vähenev väljumistasu.

„Näiteks isikutele, kes soovivad pensionifondist lahkuda esimesel võimalikul tähtajal, oleks väljumistasu suurus 5%, aastase etteteatamisega 3%, kaheaastase etteteatamisega 1% ning pikemalt ette teatades 0%. Selline süsteem minimeeriks võimalikke vara müükidest tekkivaid kahjusid ning tõstaks tootlust olemasolevatele pensionifondide klientidele. Lisaks vähendaks see võimalust pensionisüsteemist raha välja võtta niinimetatud emotsiooniostudeks,“ kirjeldas Alber. Ühtlasi nähakse, et seadusandja peaks võimaldama inimestel ka vastavalt võimalustele vabatahtlikult raha teise sambasse juurde lisada, mitte seda sealt ainult välja võtta.

FinanceEstonia juhib oma ettepanekutes tähelepanu ka sellele, et seoses pensionifondide väliselt kogumise võimaldamisega võib oluliselt suureneda investeerimiskelmuste arv. Selle ärahoidmiseks tehakse ettepanek, et riik viiks enne pensionisüsteemi muudatuste jõustumist läbi põhjaliku finantshariduse kampaania.

„Riik peaks hoolitsema selle eest, et pakkuda võimalikult palju kvaliteetseid ja pigem madalama riskiga investeerimistooteid neile teisest pensionisambast lahkujatele, kes soovivad ise omal käel investeerima hakata. Ootame, et riik paneks kokku strateegilise kava, kuidas avalikult pakkuda finantsturgudel riigi- ja riigiettevõtete võlakirju ja aktsiaid,“ ütles FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.

Seoses teisest sambast lahkumise ja taasliitumise võimaluse loomisega suureneb märkimisväärselt ka tööandjate administratiivne koormus. Selle asemel, et tööandja peaks kontrollima kolm korda aastas, kas töötaja on otsustanud teise sambasse makse teha või mitte, teeb FinanceEstonia ettepaneku, et teisest sambast saab lahkuda ja sellega liituda vaid iga aasta esimesel tööpäeval.

Võttes arvesse kavandatavate reformide pikaajalist mõju Eesti inimeste toimetulekule pensionieas, tuleks FinanceEstonia hinnangul kriitiliselt üle vaadata ka eelnõu jõustumistähtajad. „Lisaks tuleks pensionireformi valguses üle vaadata kehtiv sotsiaalmaksu määr ning riik peaks soodustama tööandjapensioni kasutuselevõttu Eestis. Selleks oleks tarvis eelnõuga sätestada tööandja poolsele kolmanda samba maksele sotsiaalmaksusoodustus,“ lisas Tammemäe.