FONDIJUHT SELETAB | Miks pensionifondide osakud on nii palju kukkunud?

 (120)
Raha
RahaOliver Tsupsman

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson seletab, miks on teise pensionisamba fondidel viimasel ajal nii nigelalt läinud.

Teise pensionisamba fondidest on vaid kahel kolme kuu tootlused plussis. Miks pensionifondid on nii suurelt kukkunud?

Koroonaviiruse levik on tekitanud turgudel olukorra, kus igasugune nähtavus majandus- ja ettevõtete prognooside suhtes on kadunud. Kindel on, et pandeemia põhjustab suurimates tööstusriikides kiiret ja tõsist majanduslikku kahju enam-vähem üheaegselt. Turgude arvates ei ole enam tegemist lühiajalise kahjuga, millele võiks järgneda kiire taastumine, vaid oodatakse majanduslangust. Esialgne tagasilöök aktsiaturgudel on levinud krediiditurgudele, mistõttu on pensionifondides kannatanud nii aktsia- kui võlakirjaturgude investeeringud. Suurimates tööstusriikides on kaalukaid majanduspoliitilisi samme kahjude leevendamiseks teinud vaid keskpangad intresside langetamise ja rahanduse likviidsusmeetmete lisamisega. Valitsuste fiskaalmeetmed ei ole turgude arvates seni olnud piisavad. Seetõttu näeme turgudel suuri kukkumisi, mis paraku mõjutavad ka Eesti pensionifonde.

Mida on Luminor viimastel kuudel pensionifondides teinud?

Luminori pensionifondides oleme teinud viimase 2-3 nädala jooksul taktikalisi muudatusi riskide vähendamise suunas. Oleme vähendanud aktsia- ja riskantsemate võlakirjaturgude osakaalu ning aktsiastrateegias tsüklilist riski vähendanud. Need muudatused on pigem ajutised ja suurenenud riskide tasakaalustamiseks.

Seotud lood:

Kas on põhjust arvata, et valitsus võib sarnaselt eelmisele kriisile lõpetada erakorralise meetmena riigipoolsed sissemaksed teise samba pensionifondidesse ja muuta inimeste sissemaksed vabatahtlikuks?

Eelmine suurim kriis 2008-2009. aastatel näitas, et sissemaksete katkestamine majanduslanguse eel või ajal ei pruugi teha pensionikogujate olukorda paremaks.

Sellisel juhul ei saada tulu odava hinnaga osakute soetamisest turgude madalseisus?

Tõenäoliselt jah.

Kui suurt ja pikka kukkumist finantsvarades ootate?

Keeruline on teha nii muutlikes oludes selliseid prognoose. Kõik sõltub koroonaviiruse leviku dünaamikast ja selle põhjustatud kahjust ning majanduskahjude leevendamise poliitilistest abimeetmetest.

Kas ettevõtete majandustulemsute halvenemise kvartalid on alles ees?

Majanduskahjud ei ole veel täies mahus avaldunud, seetõttu on see veel paraku ees.

Kuidas peaks praegu teise samba kaudu pensioniks raha koguja käituma?

Mõistlik oleks jätkata kogumist eakohases pensionifondis. Ajalugu näitab, et selline tegevus turgude languse ajal on end pikas plaanis õigustanud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!