GRAAFIK | Maailma aktsiaturgudel oli hea aasta. Suurim tõusja on kaheldava tulemusega


GRAAFIK | Maailma aktsiaturgudel oli hea aasta. Suurim tõusja on kaheldava tulemusega
Nii palju Venezuela raha pidi läinud aastal välja käima 2,4 kilogrammise kana eestFoto: Scanpix/ Reuters

Aktsiaturgudel oli tänavu hea aasta. 89 maa aktsiaturust, mille kohta on informatsioon Bloombergi veebilehel, langesid vaid 19 maa aktsiaturud.

Mingite mööndustega võib öelda, et omas vääringus (Venemaa USA dollarites) 11 maa aktsiaindeksid tõusid aastaga vähemalt 30 protsenti. 15 maa omad 20-30 protsenti, 18 maa omad 10-20 protsenti.

Eesti aktsiaturg tõusis 10,1 protsenti, olles sellega Baltimaade nigelaim.

Natuke naljakas on vaid protsentuaalset muutust vaadates väita, et konkurentsitult suurima tõusu tegi Venezuela aktsiaturg, mis kerkis aastaga 5520,5 protsenti. Seda omas rahas, millega võrreldes WC-paber omab mingisugust praktilist kasutusväärtust. Ametlik inflatsioon on seal 4035%, IMFi hinnangul 200 000 protsenti ja majandus peaks kukkuma 35 protsenti. Hüperinflatsiooni tingimustes on sotsialism viinud seal inimesed ülimasse vaesusesse.

Teisel kohal on veel hiljutine Euroopa võlakriisi staar Kreeka. See maa on hullema läbi teinud, valuuta on stabiilne ja aktsiaturg tõusis tänavu 49,7 protsenti. Sestap võiks lugeda suurimat tootlust teinud aktsiaturuks ikkagi Kreekat.

Kreekast ei jäänud kaugele maha meie idanaaber Venemaa, kes on rahvusvaheliste sanktsioonide all seoses Ukraina avantüüriga. Venemaa aktsiaturg tõusis USA dollarites 44,9 protsenti. Keskpank on seal tänavu korduvalt intressi kärpinud.

Järgneb kehvas majandusolukorras Argentina 37,6 protsendise edenemisega.

Seotud lood:

Vähemalt 30 protsenti tõusid ka maailmamajanduse raskekaallane Hiina 36,1 protsendise tõusuga. Rumeenia börs kerkis 35,1 protsenti, Makedoonia 34 protsenti, Bosnia & Hertsegovina 31,6 protsenti, Brasiilia 31,6 protsenti, Iirimaa 31 protsenti ja Uus-Meremaa 30,6 protsenti.

Väheke alla selle joone on USA 28,5 protsendise tõusuga, kuid kuna tootlusnumbrid on võetud tänase ennelõunase seisuga ja USAs on börsil veel ees aasta viimane kauplemispäev, siis võib seis muutuda.

Skandinaavia maadest tõusis enim Taani (27,4 protsenti), järgnesid Rootsi 25,8 protsendiga, Island 24,5 protsendiga, Norra 16,5 protsendiga ja Soome 14,6 protsendiga. Lisaks sellele, et Eesti aktsiaturg ei suutnud Skandinaaviaga sammu pidada, jäi kohalik turg maha ka Leedust, mis edenes 15,4 protsenti ja Lätist (tõus 11,5 protsenti).

Suurimate langejate rivi juhib poliitiliselt ebastabiilne võlakriisiga flirtiv kunagine Lähis-Ida stabiilsuse kants Liibanon. Selle maa aktsiaturg langes 19,6 protsenti. 17,3 protsendise langusega järgnesid Bangladesh ja 15,6 protsendiga Costa Rica. See on meie oludes eksootika, kuhu naljalt investorid oma rahaga ligi ei pääse.