Kunagi varem pole Eesti riik sellises mahus võlakirjaemissiooni teinud. Kõnealust võlakirja tuleb pidada oluliseks, sest see juhatab Eesti riigi uute finantseerimisvõimaluste juurde. Seni on raha laenatud peamiselt Euroopa Investeerimispangalt ja teistelt rahvusvahelistelt institutsioonidelt. Rahvusvaheline võlakirjaturg annab võimaluse kaasata finantseerimist märksa laiemalt investorite ringilt ja konkurentsivõimelistel tingimustel.

Põhiküsimus seisneb selles, kui suur hakkab olema investorite nõudlus võlakirja järele, arvestades ka teiste riikide laenusoove, ja milliseks kujuneb võlakirjade hind ehk intressimäär. Meenutuseks: nii Läti kui ka Leedu on epideemia ajal positiivse intressiga laenanud üle miljardi euro. On huvitav jälgida, kuidas Eesti riigi võlakiri selles võrdluses käitub.

Usun, et praegu on võimalik finantseerimist kaasata parematel tingimustel. Koroonakriisist tulenevad liikumis- ja majanduspiirangud on paljudes Euroopa riikides kaduma hakanud või juba kaotatud. Küsimärgiks jääb, kui palju on Eesti riigil raha vaja ja kas need vajadused suurenevad toetusmeetmete tõttu aasta jooksul veelgi. Kas sellele emissioonile järgneb jätkuemissioon ja kui, siis millistel tingimustel? Igal juhul tervitame Eesti riigi benchmark bond’i, mis annab esimese pildi riigi positsioonist võrreldes teiste Euroopa maadega.