Isegi Soome rikkaim mees ei saa midagi teha online skämmerite vastu

 (18)
Isegi Soome rikkaim mees ei saa midagi teha online skämmerite vastu
Antti HerlinFoto: Scanpix/ Reuters

Antti Herlin hoiatas soomlasi online skämmerite eest.

Vähemalt üks inimene kaotas raha kriminaalidele, kes kasutasid ära Herlini nime. Soome rikkaima inimese sõnul on ainus kaitse skämmerite vastu kriitiline meediatarbimine. Kõike mida loetakse, ei tohiks uskuda, kirjutab Helsingin Sanomat.

Herlin otsis oma iPadis õiget emaili.

„Ma pole kunagi investeerinud bitcoini. Kogu oma elu olen ma töötanud seetõttu, et tööl oleks mõte. Ma ei tööta raha pärast, vaid selleks, et saavutada edu. Miks ma peaks üldse olema huvitatud bitcoinist?“

Herlin on Soome liftitootja Kone põhiomanik ja nõukogu esimees. Ta on ka lehekirjastuse Sanoma suuromanik. See väljaanne annab välja Helisingin Sanomat. Lisaks peab ka Kirkkonummist lihaveisefarmi.

Virtuaal- või muud vääringud on tema jaoks täiesti võõras idee.

Herlin leidis nädala eest tulnud ekirja.

„Mees kirjutas, et tema 68-aastane isa maksis skämmeritele kümneid tuhandeid eurosid. Tema suvekodu on müügis ja pensionisäästud on kulutatud,“ ütles Herlin. „Isa usub ikka, et saab raha koos intressiga tagasi.“

Investeeringute põhjuseks oli üks artikkel, mida ta isa luges internetis. Seal olevat Herlin väitnud, et ta teenis bitcoini investeerides varanduse.

Mees palus Herlinil kontakteeruda isaga ja kinnitada, et Herlin pole bitcoini investeeringud ja ta isa on lihtsalt petta saanud.

Viimase kahe aasta jooksul on Herlin varemgi selliseid sõnumeid saanud. Selle aasta juulis on tema kirjakasti hakanud laekuma oluliselt rohkem emaile.

Selle põhjuseks on sotsiaalmeedias ja emaili teel levima hakanud uudis Herlini bitcoini investeeringutest. Seal kirjutatu oli täielik vale. Herlininga pole intervjuud tehtud.

Üheks artikli autoriks on Aleksi Tallberg, mis on tõenäoliselt väljamõeldud nimi. Uudises refereeritakse Yles olevat valeuudist, mille kohaselt olevat uudisteankur Matti Rönkö intervjueerinud Herlini bitcoini teemal.

Artikli eesmärk on meelitada lugejaid registreeruma ja kontaktinfot andmakurjategijate poolt üles seotud investeerimisleheküljel. Seejärel helistatakse registeerunutele välismaiselt telefoninumbrilt ja meelitatakse neid raha investeerima. Selle pettuse jaoks on loodud väga ehtsatena näivad investeerimislehed.

Algul küsitakse väikest summat, kuid soovitud summad kasvavad aja jooksul. Sageli soovivad skämmerid paigaldada arvutisse tarkvara, mis võimaldab kurjategijatel saada kontroll ohvrite arvuti üle.

Tegelikult ei investeerita raha bitcoini ega kuhugi mujale, vaid see jõuab kurjategijate rahakotti. Kui ohvrite raha kaob, kaovad skämmerite investeerimisteenuste pakkumised kui kui tina tuhka.

Sarnased investeerimispettused on Euroopas kiiresti kasvav trend. Europoli hinnangul teenivad kurjategijad sel teel aastas Euroopas umbes kümme miljardit eurot aastas.

Märtsis kirjutas Soome ajaleht Kiievis tegutsevast väga professionaalselt organiseeritud investeerimispettusest, millel olid ka ohvrid Soomes. Sel aastal on Helsingi politsei andmetel saanud 3000 sellelaadset kuriteoteadet.

Oskuslikud kurjategijad kaotavad jäljed ja nende toime pandud kuritegude kindlaks tegemine on keeruline.

Herlinile läinud nädalal kirjutanud mees kardab, et tema vanemate maja müüakse isa sinisilmsuse tõttu maha. Ka vanemate abielu võib minna lahutuseni.

„Ma saatsin mehe isale sekretäri kaudu väga personaalse vastuse, öeldes, et ta ei paneks rohkem raha skeemi. Ma ei tea, mis temast on pärast seda saanud,“ ütles Antti Herlin.

Tema sõnul tasub olla investeerides ettevaatlik.

„Madala riskiga ei saa suurt tulu,“ lausus ta. „Kui kusagil on kergelt teenitav raha, siis turumajanduses on sedasi, et teised ettevõtjad reageerivad, konkurents kasvab ja tulu kahaneb.“