KAHEKSA SOOVITUST | Milliseid riske tasub enne investeerima asumist endale teadvustada?

 (6)
KAHEKSA SOOVITUST | Milliseid riske tasub enne investeerima asumist endale teadvustada?
valuutade sümbolidFoto: Scanpix/ AP

Kuigi investeerimine on tore ja atraktiivne, tasub enne finantsturgudel esimeste tehingute tegemist endale kindlasti selgeks teha sellega kaasnevad peamised riskid, mis aitavad vältida vigu, ootamatusi ning emotsionaalseid otsuseid, kirjutab Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

1. Väärtpaberite hinnad kõiguvad mõlemas suunas

Väärtpaberite hinnad võivad börsil nii tõusta kui ka langeda ning tuua ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel kaasa vara väärtuse olulise languse. Väärtpaberite hinnarisk on erinevatest finantsturgudel esinevatest riskidest küll kõige enam tuntud, kuid selle realiseerumise kiirus tuleb paljude investorite jaoks sageli siiski ootamatult. Väärtpaberite hinnariski saab edukalt vähendada regulaarse investeerimisega, mis jaotab investeeringute ostutehingud ajas pikema perioodi peale.

2. Ka valuutarisk on oht

Valuutarisk kätkeb endas ohtu, et valuutakursside kõikumine võib investeeringute väärtust alandada. Baltikumi investori jaoks ei kujuta valuutarisk mingit ohtu seni kuni ta investeerib vaid eurodes nomineeritud väärtpaberitesse.

Liikudes aga näiteks USA, Rootsi või Norra väärtpaberiturgudele, kus kaubeldakse dollarite ning kroonide eest, tuleb lisaks väärtpaberite hinnaliikumistele arvestada ka kohalike valuutade noteeringute pidevate muudatustega. Valuutariski saab lisaks regulaarsele investeerimisele vähendada ka tuletisinstrumentide abil. Viimased nõuavad aga erialaste teadmiste olemasolu.

3. Aktsiatel on emitendirisk

Emitendirisk kätkeb endas võimalust, et aktsiaid emiteerinud ettevõtte väärtpaberite väärtus võib kas nõrgenenud finantstulemuste, halvenenud majanduskeskkonna või mõne muu ootamatu sündmuse tõttu langeda ning halvimal juhul võib firma minna ka pankrotti. Ettevõtte maksejõuetuks muutumise tõenäosus on seda suurem, mida kõrgem on tema võlakoorem.

Tark investor ei paiguta kunagi kogu oma vara ühe ettevõtte aktsiatesse, vaid hajutab kogutud säästud erinevate firmade vahel ning kasutab lisaks aktsiatele ka teisi investeerimisvõimalusi. Nii võib küll ootamatu suurem laine paati pisut vett tuua, kuid see ei vii paati kunagi põhja.

4. Likviidsusrisk tuleb tavaliselt ootamatult

Enne iga investeeringu tegemist tuleb endale selgeks teha valitud instrumendi investeerimisperioodi pikkus ning võimalus investeeringut vajadusel kiiresti rahaks teha. Likviidsusrisk kujutab endast olukorda, kus majanduskeskkonna ebasoodsa sentimendi tõttu ei õnnestu investeeringut soovitud ajal soovitud hinna eest müüa.

Mõnikord aitab investorit hinna märkimisväärne langetamine, kuid kriisi puhkedes võivad ostuhuvilised mõneks ajaks sootuks kaduda. Vähemlikviidsed investeeringud pakuvad enamasti küll kõrgemat tootlust, kuid nende osakaal personaalses investeerimisportfellis ei tohiks olla liiga suur.

5. Poliitika mõjutab investeeringute väärtust

Poliitilise riski realiseerudes toimuvad teatud riigis sündmused, mis mõjutavad antud piirkonna poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ning mille tulemusel investor võib osaliselt või täielikult oma investeeringu kaotada. Seetõttu tasub enne investeeringu tegemist lisaks ettevõtte või projekti majanduslikele näitajatele uurida ka piirkonna poliitilist olukorda ning perspektiive.

6. Krediidirisk võib päädida maksejõuetusega

Krediidirisk kujutab endast ohtu, et investor võib kanda kahju tema poolt omandatud finantsinstrumentide väärtuse languse tõttu, kui võlakirjade emitendi kehvad majandustulemused ei võimalda tal enam osaliselt või täielikult oma võlakohustusi investorite ees täita.

Laene väljastades lisatakse olenevalt laenusaaja krediidikõlbulikkusest riskivabale intressimäärale laenusaaja riskipreemia, mis näitab, kui suurt intressimarginaali iga laenusaaja käest võlausaldajad saada soovivad. Riikide krediidireitingud on reeglina ettevõtete omadest kõrgemad, sest nende pankrotioht on väiksem.

7. Intressimäärad mõjutavad võlakirjade hindu

Intressimäärad on finantsturgudel pidavas muutumises. Intressimäärade langus on reeglina aktsiate ning võlakirjade hindadele mesi ning intressimäärade tõus mürk. Madalamad intressimäärad tähendavad ettevõtetele väiksemaid intressikulusid ning kõrgemaid kasumeid.

Finantsturgude intressimäärade üle otsustavad keskpangad, kes rahapoliitikat teostades püüavad majandustsüklist sõltuvalt vältida heal ajal majanduse ülekuumenemist või siis rasketel aegadel lisada täiendavaid stiimuleid. Keskpangad saavad võlakirju ostes suurendada nõudlust võlakirjade järele, mistõttu võlakirjade hind tõuseb ning võlakirjade eest makstav intress langeb.

Võlakirju müües nende pakkumine aga suureneb, mis toob võlakirjade hinna allapoole ning viib intressid kõrgemale. Intressimäära risk on seotud tururiskiga, mis finantsturu ebasoodsate arengute korral võib investorile kaasa tuua varade väärtuse languse. Intressimäära riski saab alandada lühema tähtajaga võlakirju ostes, mis aga lisaks väiksemale riskile toob kaasa ka portfelli madalama tootluse.

8. Riske tasub teadvustada, mitte paaniliselt karta

Investeerimisega kaasnevaid riske ei tasu paaniliselt karta ning nendega peab õppima elama. Risk on samal ajal nii oht kui ka võimalus. Erinevate riskide sisuline mõistmine aitab investeerimisega kaasnevatest hirmudest üle saada ning panna atraktiivsed võimalused enda heaks tööle.