“Paljude soov on saavutada rahaline sõltumatus - olukord, kus ei pea rahaasjade pärast muretsema.” ütleb Vallo Arumäe. “Oma elu juhtimine on nagu äri juhtimine. Sa lood endale sissetulekuid ja kulutad raha. Lõpptulemusena võiks tekkida ülejääk, mida kasvama panna. See tähendab, et sa oled saavutanud punkti, kus sinu kogutud rahavarud toodavad sulle piisavalt intressi, et toetada sinu elustiili ja need tulud jätkavad kasvamist.”

Teekond rahalise vabaduseni koosneb Vallo Arumäe sõnul tegelikult lihtsatest ja väikestest harjumuste muutmisest. “See eeldab teistsugust mõtteviisi. Kui hakkame neid lihtsaid samme järjepidevalt ellu viima, siis ühel hetkel avastame, et rahalise kontrolli saavutamine ei olnudki nii keeruline, kui võibolla esialgu arvasime,” selgitab ta.

Kõige tähtsam on luua rahaline puhver

Kõige olulisem vahend oma soovitud elustiili ja rahalise vabaduse saavutamiseks on alustada rahalise puhvri loomisest. “Paljudel on uskumus, et rahalise rikkuse saavutamine on kauge ja kättesaamatu ülesanne,” räägib Vallo Arumäe. “Et vabadust saavutada, ei ole tegelikult vaja rikkust, vaid piisab ka jõukusest.”

Rikkust mõõdetakse rahas ja jõukust mõõdetakse ajas. “Rikkuse ja jõukuse definitsioonist ja nende mõistete erinevusest aru saamine on tegelikult päris oluline,” selgitab ta. “Rikkus võib olla mäetipp, aga jõukus on esimene vahelaager teekonnal mäetippu. Senikaua kuni sa tunned, et rikkuse saavutamine on võimatu ülesanne, on keeruline ka alustada mäkke ronimist ehk vajalikus suunas liikumist. Palju tähtsam esmane eesmärk on kasvatada piisavalt jõukust, et tunda ennast turvaliselt - oma igakuised kulud järgmise 6-12 kuu jooksul ära katta ka siis, kui sissetulekutega peaks midagi juhtuma.”

Raha peaks teenima meid, mitte meie raha

Jõukuse loomine tähendab, et sinu raha peab teenima sind. “Tihtipeale kasutame väljendit, et ma käin tööl ja teenin raha. Seal on sõnade tähenduses sees juba suur viga. Meie ei teeni raha, vaid raha peab teenima meid,” selgitab Vallo Arumäe.

Et jõukust arvutada, võtke oma tänane rahapuhver, mis on teil kõrvale pandud ja jagage oma igakuiste kuludega. “Kui teie säästud on näiteks 10 000 eurot ja teie igakuised kulud on 1000 eurot kuus, siis teie jõukus on täna 10 kuud,” selgitab ta lihtsustatult. “Kui teil on kõrvale pandud 4000 eurot ja 2000 eurot on igakuised kulud, siis teie jõukus on kaks kuud.”

Mida pikem on jõukus, seda vähem oleme mõjutatud sellest, mis väliskeskkonnas toimub. Näiteks kui kaotame töö, siis me ei pea muretsema sellepärast, et satume kohe raskesse rahalisse olukorda. Paraku näitab statistika, et rahapuhver on inimestel väga väike ning enam kui pooltel eestlastest on “jõukust” vaid kuni üks kuu. “Mis tähendab seda, et kui sissetulekuga peaks midagi juhtuma, siis järgmisest kuust on seis juba üsna hapu,” selgitab Arumäe, kelle sõnul võiks puhver olla ideaalselt vähemalt 12 kuud. Seda eesmärki ei saa võibolla saavutada kohe ja praegu, ent saab hakata järjepidevalt väikeste sammudega selle kasvatamise suunas liikuma.

Maksa esimesena iseendale

Tihti mõtlevad inimesed, et alustavad raha kõrvale panemisega, kui seda hakkab üle jääma. “Mis te arvate, kas seda hakkab kunagi üle jääma?” küsib Vallo Arumäe. “Seega ei ole vabandus, et ma täna raha kõrvale ei pane, aga ma hakkan seda tegema siis, kui seda hakkab üle jääma.”

Nii ei tööta Vallo Arumäe sõnul valem, kus tulud-kulud=rahapuhver. “Sel juhul keskendume eelkõige tuludele ja kuludele. Rahapuhver on justkui kõrvalprodukt, mis nendest kahest asjast üle jääb (pigem ei jää). See on üks valem, mida te võiksite alates tänasest ära unustada, see järjekord on täiesti vale,” ütleb ta. Peaksime mõtlema tulud-rahapuhver=kulud. Sel juhul on põhifookus hoopis tuludel ja rahapuhvri loomisel.

Vallo Arumäe soovitab kohe pärast sissetulekute kontole laekumist tõsta raha kõrvale. “Kui tulu laekub, siis sellel samal päeval peaksite selle sama summa jagama laiali erinevatele kontodele, kus olete eelnevalt jaotamise protsendid paika pannud,” selgitab ta. “Ja sellest, mis pärast kontodele jagamist üle jääb, peab piisama, et kuu lõpuni igas kategoorias hakkama saada. Kui ei piisa, siis peab oma igapäevased kulutused põhjalikult üle vaatama ja tegema vajadusel korrektuure. See sunnib pingutama, et lõpuks planeeritud kuludega toime tulla.”

Raha ei teki, kui seda teadlikult kõrvale ei pane

Vallo Arumäe sõnul on oluline luua endale “vihmase päeva fond” (inglise keeles: rainy day fund), mida nimetamegi rahapuhvriks. “Kui olukord muutub või tulevad ettenägematud situatsioonid (nt tänane tervise- ja majanduskriis), siis ma olen selleks valmistunud ja see ei tule minu jaoks nii suure üllatusena. Vahet ei ole, mis toimub majanduses, mis mu tööandjaga juhtub, ma tean, et ma olen kaitstud, ma olen selle peale teadlikult mõelnud ja ma olen juba pikalt selleks olukorraks ettevalmistunud,” selgitab ta.

Sarnane olukord võib tekkida enda arendamisel. Soovite täiendada oskusi, kompetentse, võibolla tahate õppida mõnda uut teemat, näiteks rahalist haridust, mida sulle koolis ei õpetatud ja siis mõtlete, et te ei saa võtta seda koolitust või kursust, sest teil ei ole kontol piisavalt raha. “Seda ei ole sellisel juhul, kui te pole teadlikult selleks planeerinud. Kui peate enda arendamist oluliseks ja olete enesearengu kontole eelnevalt kogunud, siis on teil see raha alati vajadusel olemas,” toob ta välja lahenduse.

Sama lugu on investeerimise kontoga - inimesed ütlevad, et nad ei saa investeerida, sest praegu ei ole seda vaba kapitali, mida investeerida. “Ega see raha ei teki, kui me seda teadlikult kõrvale ei pane,” toob Vallo Arumäe välja. “Samuti on ka heategevusega - sageli öeldakse, et ma hakkan heategevusega tegelema siis, kui mul ühel hetkel raha rohkem on või hakkab raha üle jääma. Seda hetke ei teki ja heategevusega saab alustada tegelikult juba kohe, kui te seda teadlikult teete ja hakkate endale selleks raha kõrvale tõstma.”