Kuld on investorid jaganud kahte leeri. Ühed usuvad sellesse ja investeerivad, ostes kuldmünte, kuldplaate või nn paberkulda ehk börsil kaubeldavaid kullafondide osakuid. Viimaseid ei peeta kullaks, kuna neil puudub selle parim omadus. Füüsiline kuld pole nimelt kellegi kohustus – selliseid likviidseid varasid pole maailmas palju.

Teine leer ei pea kulda investeerimisobjektiks, sest investeering peaks genereerima rahavoogu. Kulla puhul on rahavoog negatiivne. Väärismetalli hoiulaekas või seifis hoidmine tähendab lisakulu.

Enne kulla ostmist tuleks jõuda selgusele, miks seda tehakse. Kas see on kriisiaja kindlustus, varade akumuleerimise vahend või tahetakse kulla hinnatõusult hoopis teenida? Kui põhieesmärk on viimane, siis selleks kõlbavad paremini börsil kaubeldavad kullafondi osakud.