Laenukahjud vähendasid Swedbanki kasumit

 (3)
Swedbank
SwedbankFoto: Andres Putting

Swedbanki selle aasta esimese kuue kuu kasum on 88 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga on kasum vähenenud üheksa miljoni euro võrra, mis on tingitud krediidikahjude suurenemisest, teatas pank.

Puhas intressitulu kasvas seitse protsenti, kasvu taga oli peamiselt laenu- ja hoiuseportfellide kasv. Kasvanud on nii majapidamiste kui ka ärisektori laenuportfellid, kasvades kokku kolm protsenti. Hoiused kasvasid 14 protsenti.

Puhas teenustasutulu vähenes 14 protsenti, mis tulenes COVID-19 viirusega seotud piirangutest, klientide tarbimise vähenemisest ning pensionifondide juhtimistasude määra alanemisest.
Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 56 protsenti, mis oli peamiselt tingitud varade ümberhindamisest. Muud tulud kasvasid üheksa protsenti, eelkõige tänu suurenenud kindlustustuludele

Kulud kasvasid kolm protsenti. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ja kliendi tundmise tugevdamise ning väliste konsultatsioonide kulud.
Laenukahjumite reservid suurenesid kuue kuuga 10 miljoni euro võrra. Võrdluseks: 2019. aastal suurenesid reservid samal ajal ühe miljoni euro võrra. Suurenemine on peamiselt põhjustatud makromajanduse väljavaadetest ja COVID-19 haiguse põhjustatud eriolukorrast.

„Olime eriolukorra ajal ja oleme ka täna jätkuvalt paindlikud maksepuhkuste andmisel, et meie kliendid saaksid tulla kriisist välja võimalikult väheste negatiivsete majanduslike mõjudega. Kui panga klientidel läheb hästi, siis läheb hästi ka pangal. Seetõttu anname endast maksimumi, et nõustada kliente, leida ja pakkuda välja lahendusi, mis on neile abiks selle keerulise olukorraga hakkama saamisel. Samal ajal jätkame nii era- kui ka ärilaenude andmist,“ ütles Swedbank AS-i juht Olavi Lepp.

Eriolukorra ja ka kriisist taastumise ajal saavad Swedbanki era- ja ärikliendid taotleda lihtsustatud korras kuni poole aasta pikkust maksepuhkust laenu või liisingu põhiosa maksetest. Kodulaenude puhul kuni aastast laenu põhiosa maksepuhkust ajutiste makseraskuste tekkimisel. Eriolukorrast tulenevaid majanduslikke probleeme ennetava maksepuhkuse vormistamisel intressimäära ei tõsteta ning muudatuse vormistamisel lepingutasu ei rakendata. Eesti pankade eritingimustel maksepuhkuste taotlemist pikendati selle aasta septembri lõpuni.

Teise kvartali lõpuks oli Swedbank rahuldanud ligi 9200 eraisiku maksepuhkuse taotluse, kogumahus 201 miljonit eurot. Samuti oleme koroonakriisi tõttu vormistanud laenupuhkuse 1627 ettevõttele, mis moodustab ligikaudu 8 protsenti ettevõtte äriklientidest. Kokku puudutab äriklientide maksepuhkus 834 miljoni euro eest väljastatud laene.

Erakliendile väljastatud laenude arv teises kvartalis langes võrreldes 2019. aasta sama ajaga. See oli eelkõige põhjustatud COVID-19 viirusest tingitud eriolukorrast. Kui aprill ja mai olid väljastatud laenude suhtes languses, siis juunis hakkas väljastatud laenude maht kasvama.

Äriklientide segmendis jätkus teises kvartalis faktooringumahu kasv, kuid mõnevõrra kahanesid pikaajaliste laenude ja liisingute mahud. Kvartali teises pooles lähenes ettevõtete liisingunõudlus kriisieelsele tasemele ning järjest enam viiakse ellu kevadel pausile pandud investeeringuid seadmetesse.