Leedukad on eestlastest veel viletsamad pensioniks säästjad


Pensionisambad
PensionisambadFoto: Oliver Tsupsman

Eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu üheksa protsenti eestlasi ja seitse protsenti lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa viiendik, selgus Luminori tellitud uuringust.

18–65 aastaste inimeste seas läbi viidud uuringust selgus, et tervelt 72 protsenti eestlasi kasutab pensioni kogumiseks teist pensionisammast. 22 protsenti vastanuist kogub pensioniks raha oma pangaarvele ning 17 protsenti on liitunud ka kolmanda pensionisambaga. Populaarsuselt neljandale kohale jäi investeerimine kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mida kasutab pensionieaks valmistumisel 15 protsenti vastanuist. Samas pea kümnendik eestlasi ei kogu pensioniks üldse.

„Võttes arvesse Baltikumi pensionisüsteemi ülesehitust, pole üllatav, et suurem osa siinseid elanikke eelistab pensioniks koguda läbi erinevate pensionisammaste,“ ütles Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani. „Ühest küljest hindavad inimesed investeeringutest saadavat tootlust ning teisest küljest riigi makstavat lisapanust. Pooled vastanuist pidasid valiku tegemisel tähtsaks ka teise ja kolmanda samba pärandamise võimalust.“

Ühtlasi selgus uuringust, et pensionilisa mittekoguvate inimeste seas pole selle peamine põhjus kehv rahaline seis, vaid usalduse puudumine pensionisüsteemi vastu. 47 protsenti pensioniks mittekoguvatest eestlastest ja 44 protsenti leedukatest nimetas usalduse puudumist peamiseks põhjuseks, mis takistab neid pensionifondidesse kogumast. Samas Lätis pidas seda esmaseks põhjuseks 35 protsenti elanikest.

Seotud lood:

Pikkani sõnul tugineb usaldus stabiilsusele, mistõttu võivad erinevad pensionireformid inimeste arvamust negatiivselt mõjutada. „See seletaks olukorda Eestis ja Leedus – Leedus viidi viimane pensionireform lõpule sel aastal, Eestis leiab see aset praegu. Jääb üle ainult loota, et Eestis ei lange mittekogujate osakaal Leedu tasemest palju madalamale,“ täpsustas ta.

Avalikkuses on hakatud pensionifondide kohta küll senisest märksa rohkem teavet jagama, kuid sellegipoolest ei saa Balti riikide elanikud neist piisavalt aru. Üksnes kümnendik Leedu, 12 protsenti Eesti ja 13 protsenti Läti elanikest leiab, et pensionisüsteemi kohta on saadaval piisavalt teavet ning see on esitatud lihtsalt ja läbipaistvalt.