Merko Ehituse tulemus oli LHV oodatust väiksem

 (3)
Naised ehituses
Naised ehitusesFoto: Madis Veltman

Merko Ehituse tulemus jäi alla LHV ootustele.

„Ettevõtte kolmanda kvartali käibele prognoosime aastavõrdluses langust 70,8 miljoni euro juurde,“ märkis Merko Ehituse kolmanda kvartali ootuste kohta LHV. „Puhaskasumi prognoos 2,9 miljonit eurot.“

„Merko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu oli 73 miljonit eurot ning 9 kuu müügitulu 228 miljonit eurot,“ teatas ettevõte börsile. „Kontserni kolmanda kvartali puhaskasum oli 2,5 miljonit ja 9 kuu puhaskasum 7 miljonit eurot.“

Müügitulu langus tuleneb viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest, ehitusturu jahtumisest ning suuremast keskendumisest korteriarendusele. Merko on investeerinud tänavu kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot ning Tallinnas, Riias ja Vilniuses on arenduses üle 1100 korteri.

Merko Ehituse müügitulu on eelmise aastaga võrreldes vähenenud 24%, riigiti on see langenud Eestis ja Lätis ning oluliselt kasvanud Norras, Leedus on müügitulu püsinud enamvähem eelmise aasta tasemel.

„Müügitulu langus tuleneb viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest Lätis ja Eestis ning ehitusturu jahtumisest. Arvestades viimase 1,5 aasta ehituslepingute portfelli langustrendi, on antud mahtude langus tänavu ootuspärane. Küll aga on käesoleval aastal juhtkonna ootustele jäänud alla insenerehituse valdkond. Oleme võtnud selgema suuna keskenduda korterite arendamisele ning ehituse peatöövõtu teenuse osutamisele projektides, kus kontserni tütarettevõtetel on konkurentsi­eeliseid, näiteks insener­tehnilise oskusteabe, ehitus- ja finants­võimekuse või pika­ajaliste koostöö­suhete näol. Samuti on kontserni fookuses jätkuvalt era- ja avaliku sektori koostööprojektid (PPP), kus seni on kõige suurem turuaktiivsus olnud Leedus,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„Baltikumi ehitustellimuste maht on langustrendis tulenevalt majanduse ja kinnisvaraturu arengutest, pankade üha suurenevast ettevaatlikkusest klientide ja finantseeritavate projektide valikul ning laenumarginaalide kasvust. Eratellijate aktiivsuse vähenemist ei ole avaliku sektori tellimused suutnud kompenseerida. Turuseis seab peatöövõtjad üha keerulisemasse konkurentsiolukorda ja suurendab survet kulude vähendamiseks. Langev ehitusaktiivsus võib ühel momendil tähendada järeleandmist ka sisendhindade osas, kuid seni pole seda veel toimunud,“ lisas Andres Trink ehitusturu kohta.

2019. aasta jooksul on Merko Ehitus investeerinud kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot, sellest ligi 65 miljonit eurot korterite ehitamisse ning ligi 19 miljonit uute arendusalade soetamisse Leedus ja Eestis, tagamaks arendusvõimekus ka järgmistel aastatel. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1100 korterit.

„Korterite müük ja eelmüük kulgevad plaanipäraselt, näeme nii Tallinnas kui Vilniuses uute korterite turul aktiivsuse säilimist senisel tasemel ning Riias on üldine aktiivsus jätkuvalt madalam. Investeeringud hakkavad korterite müügi näol senisest suuremal määral realiseeruma alates käesoleva aasta neljandast kvartalist ning veelgi enam järgmisel aastal,“ lisas Andres Trink.

Merko suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 106 korterit võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali 87 korteriga. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli septembri lõpus kolmes Balti riigis kokku 123 korterit.

Uusi lepinguid sõlmiti üheksa kuuga 128 miljoni euro ulatuses, mis on 19% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (157 miljonit eurot).
Suurimad lepingud kolmandas kvartalis sõlmiti Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimiseks, Lätis Pinkis koolihoone ja ühiselamu ehitamiseks ning Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja rajamiseks. Lisaks eelnimetatutele olid suuremad töösolevad objektid Eestis Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Türi Põhikooli, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ja Pärnu mnt 186 ärihoone ehitus, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ning Suure ja Väikse väina merekaablite rajamine, Hundipea sadama rekonstrueerimine ja süvendus, Lätis Lidl logistikakeskuse, Alfa kaubanduskeskuse ning Laima šokolaaditehase ehitus, Leedus Neringa hotelli, Quadrum büroohoone ja Vilniuses erakooli ehitus.