Credit Agricole'i valuutaanalüüsi juht Valentin Marinov märkis, et eskaleerumine tuli väga halval ajal. Juba oli maad võtma lootus, et majanduskasv paraneb USA-Hiina kaubandussõja lahenemise tõttu. Ta ütles, et Šveitsi frank on atraktiivne, kuid kaotajaks on naftat importivate maade valuutad nagu Kordea won.

USA ja Saksamaa valitsuse võlakirjad on soosingus, arvas ING intressistrateeg Antoine Bouvet.

„Ränga kättemaksu aspekt muudab tõenäoliselt investorid murelikuks,“ märkis Colombo Wealthi inveteerimisjuht Alberto Tocchio. „Investorid saavad ettekäände kasumi võtmiseks. Me kasutame võimaliku nõrkust aktsiapositsioonide suurendamiseks.“

„Me liigume Iraani varisõjast Saudi Araabia ja USA varisõja vastu võimaliku Iraani otsese sõjategevuseni USA vägede vastu,“ arvas Saxo Capital Marketsi makrostrateeg Kay Van-Petersen. „Kokkuvõttes on mul raske näha, mida Iraan suudab teha.“

Samas märkis ta seda, et paljud kauplejad pole enne jaanuari keskpaika tööl tagasi, mistõttu likviidsus on madal ja see võib suurendada langusruumi.

„Vaatame, mis 24-48 tunni jooksul juhtub,“ ütles ta. „Ei maksa unustada, et Lähis-Idas on juba nädalavahetus alanud.“

Ta märkis, et olukord on soodne USA kaitsekulutusteks ja isegi Prantsusmaa sõjatööstuse aktsiad võivad hiljem tõusta.

„Niipalju siis Trumpi poolsest vägede kojutoomisest,“ lausus mees.

Covenant Caitali rahajuht Edward Lim ütles, et ega midagi ju väga juhtunud pole, geopoliitilised riskid on naftaturul olemas. Samas võib tekkida esimeses kuni teises kvartalis naftapuudus. Ta märkis, et nad ei teinud uudiste tõttu midagi, kuna olid ostnud juba CNOOCi ja Totali aktsiat läinud aasta lõpus, kui naftabarrel maksis ligi 60 dollarit.

„Investorid kardavad, et Iraani olukord halveneb, kuna võib tulla mingil kujul vastus USA rünnakule. Investorid tahavad enne nädalavahetust riske maha võtta,“ ütles UOB Kay Jiani direktor Steven Leung. „Aktsiad on kuu ajaga päris palju tõusnud, mistõttu iga halb uudis on kasumivõtu põhjuseks.“