Romet Nael: Päris kindlasti saab ka lihtsamalt ja ilma Skandinaaviata. Arvan, et alustama peaks hoiakute, sellesama mõtteviisi muutmisest, kui võtame kasvõi sellesama investeerimise. Siin on mängus väga võimas müüt, mille kohaselt investeerimine seostub inimeste mõtetes ennekõike aktsiatega.
Tegelikkuses on aktsiad vaid üks võimalik viis investeermiseks, kuid võimalusi oma raha mõistlikult enda kasuks tööle panna on veel väga palju.
Nende müütide ulatuslikku levikut hoiakute tasandil kinnitab ja ühtlasi ka ilmestab asjaolu, et Eestis on vaid 30 000 n-ö investorit ja ülejäänud 700 000 inimese ainus investeering on pensioni II sammas. Muret valmistab ka asjaolu, et ligi 70 000 inimest vaevlevad kohtutäiturite käe all võlgade küüsis.
Mis oleks esmased ning elumuutvaimad printsiibid, mida üks rahatargaks saada sooviv inimene teadvustama peaks?
Tanel Lassik: Rahatarkuse rusikareeglid ütlevad, et teekond rahalise heaolu ehk rahalise vabaduseni koosneb üldjuhul kolmest olulisimast sammust: säästmine, investeerimine ning liitintresside teenimine.
Romet Nael: Nõus, ent siit on veel üks tähtis asi puudu, mis on tegelikult kõigi nende eelduseks - õppida tuleb raha tegema ja juhtima.
Esimene on müüa oma tööjõudu õiglasema ja suurema hinnaga. Variante, kuidas seda teha, on väga palju. On terve rida võimalusi, kuidas kasvatada oma pere sissetulekut. Selleks on üks lihtne põhimõte - maksimeeri oma tulusid ja optimeeri oma kulusid.
Suurim probleem on, et inimesed ei suuda iseennast ja oma tegevust juhtida. Sest sellest juhtimises saab alguse see, kas ma üldse jõuan säästmiseni. Üle pooltele inimestest pole uudis, et tuleks säästa, kuid nad ei tee seda, sest nad ei tea, kuidas koostada eelarvet ning juhtida oma kulusid.
Nagu iga muudatuse puhul meie elus, on enamasti keerukaim esimene samm. Kui raske või kerge on teie hinnangul esimeste reaalsete säästudeni jõudmine?
Tanel Lassik: Ega see alul ilmselt kerge ole. Ent kui esimene samm tehtud, peaks edasised olema juba kasvõi õige pisutki lihtsamad. Kuid juhiksin tähelepanu, et niipea, kui inimestel tekib võimalus raha säästa, tabab neid enamasti kohe ka teine probleem. Nimelt, kuidas meil Eestis õpetatakse säästmist?