Riigi raha polegi ainus lahendus? LHV tegi koos erakapitalifondiga Tallinkile laenupakkumise

 (56)
Rain Lõhmus
Rain LõhmusFoto: Priit Simson

LHV pensionifondid ja erakapitalifond tegid Tallinkile laenupakkumise, rääkis LHV asutaja ja suuraktsionär Rain Lõhmus Ärilehele.

LHV asutaja ja suuraktsionär Rain Lõhmus kinnitas, et Tallinkil on võimalik ka tahtmise korral turult raha kaasata, viidates sellele, et kindlasti pole riigilt raha küsimine ja selle kasutamine suurele laevafirmale ainuke väljapääs kriisist.

Nii tegid LHV pensionifondid koos ühe erakapitalifondiga Tallinkile pakkumise suurusega kuni 200 miljonit eurot. Kuigi Lõhmus on osanik erakapitalifirmas Livonia, siis ei osalenud pakkumises see fond, millel pole sellise pakkumise jaoks raha.

„Kuna ma pole luba küsinud, siis ma nime ei ütleks,“ jättis Lõhmus pakkumises osaleja nime enda teada.

Tegemist oleks nelja aastase laenuga, millele tahetakse saada kaasa aktsiate ostuoptsioonid.

„Ma ei hakka konkreetselt intressi kommenteerima. Erasektori lahendused ei ole nii odavad kui riik võib soovi korral välja käia.

Meie investeerimisprofiili vaadates tahame, et tehing oleks warrant'itega (aktsiate ostuoptsioonidega), nagu mõned valitsused laenavad, lausus ta.

„Suured ettevõtted võiks sellist finantseerimist proovida,“ rääkis ta. „Minu poolest võiksid sellistel tingimustel kõik aktsionärid kaasa tulla. Me võiks garanteerida pakkumise - kui on teisi huvilisi, tulgu ka punti.“

Seotud lood:

Tasuvus võib olla üle 6,5 protsendi aastas.

„Võib olla see jooksev intress on isegi alla (6,5 protsendi aastas), aga me üritame vaadata riski ja muud,“ rääkis ta. „Loomulikult me loodame üle selle teenida, sellest pole kahtlustki.“ Samas hindas Lõhmus, et Tallinki paremad varad on juba antud seniste pangalaenude tagatisteks.

„Ma nimetaksin seda pigem allutatud laenuks või allutatud konverteeritavaks laenuks,“ rääkis Šveitsis resideeruv pankur. „Ma arvan, et kui me läheks LHVga allutatud laenukohustusi välja laskma, siis see kulu oleks võrreldes eelmise korraga kõrgem.“

Mis on warrant ja allutatud võlakiri?
Mis on warrant?

Warrant on ostuõigus ehk ostuoptsioon, mis annab omanikule õiguse osta tulevikus ettemääratud hinnaga aktsiat.

Mis on allutatud võlakiri?

Tavaliselt lasevad allutatud võlakirju välja pangad. Erinevus tavalise võlakirjaga on selles, et need võlakirjad lähevad omakapitali arvestuses kapitali alla. See tähendab, et kui saabub maksejõuetus, siis kõik teised kohustused rahuldatakse enne allutatud võlakirju. Seetõttu on allutatud võlakirjad tavalistest võlakirjadest riskantsemad.

LHV ja SEB pensionifondid leidsid, et turutingimustel ja tagatiste korral võiks ka pensionifondid kollektiivselt Tallinkile laenu anda. Swedbank arvas, et nii suurt laenu nagu 150 miljonit eurot pole vaja, pigem on ettevõtetel kitsas omakapitaliga. Luminor ja Tuleva leidsid, et pole pensionifondide asi ettevõtete päästmisega tegeleda, sest pensionifondide eesmärk on osakuomanike kapitali kasvatamine.

„See on ilmselt võimalik, kui tingimustes saadakse kokkuleppele,“ ütles SEB pensionifondide fondijuht Endriko Võrklaev pensionifondide võimaliku 150 miljoni eurose laenu andmise kohta Tallinkile. „Pensionifondide roll ei ole anda abi, kuid arvatavasti on siiski võimalik leida kompromiss, mis pakub investoritele hea tootluse ja piisava tagatuse.“

„Kui lisaks meile osaleks Swedbanki, SEB ja Luminori pensionifondid, siis 150 miljonit eurot ei oleks kindlasti liiga suur positsioon,“ ütles LHV pensionifondide tegevjuht Vahur Vallistu riigi asemel Tallinkile laenamise kohta. „Meie esmane eesmärk on siiski pakkuda pensionifondidele tootlust. Praegu on ka mujal väga häid teenimiskohti. Arvan, et aktsiaturud pakuvad järgneval kahel aastal head tootlust. Kui me räägime riigiabi andmisest või siin riigi asendamisest, siis seda me ei teeks. Küll aga võiks mõelda turutingimustel finantseerimise andmisest Tallinkile, siis mingis mahus on pensionifondid valmis seda pakkuma.“