Riik peatab 1. juulist sissemaksed teise pensionisambasse

Nelja protsendine riigipoolne sissemakse pensioni teise sambasse peatatakse 1. juulist 31. augustini 2021. aastal.

„Selline lõpukuupäev on valitud eeldusel, et pensioni teise samba kohtus olev reformieelnõu saab riigikohtus heakskiidu ja hakkab kehtima nagu seaduses ette nähtud,“ rääkis rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil. „Järgmise aasta septembrist käivitub vabatahtlik teisest sambast lahkumine. Siis on inimestel võimalik ise valida, kas nad jäävad sambasse või lahkuvad.“

2020. aasta oktoobrist saavad kõik teise samba omanikud ise otsustada, kas nad jätkavad kuni sinnamaani toimuva kahe protsendi sissemaksmisega või loobuvad sellest. Loobumiseks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele, mida tavaliselt tehakse läbi panga.

Kui sissemaksete peatumise avaldus tehakse, peatuvad maksed alates detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021.

Need inimesed, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, nendele kompenseeritakse juulist detsembrini toimuv vaheperiood tagantjärgi nagu toimus eelmisel korral, kui teise samba sissemaksed kümme aastat tagasi peatati.

Kuidas toimus eelmine kord maksete peatamine ja selle kompenseerimine?

1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. a olid riigipoolsed kogumispensioni sissemaksed peatunud. Soovijail oli avalduse alusel võimalik 2010. aastal jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist.

2012. aasta 1. jaanuarist taastusid teise samba pensioni maksed täies ulatuses. 2% arvestas tööandja töötaja brutopalgalt ning riik lisas sellele 4%.

Nendele liitujatele, kes jätkasid 2010. aastal vabatahtlikult sissemaksete tegemist, kohaldusid aastatel 2014–2017 automaatselt maksemäärad 2% + 6%, mille kohaselt maksis liituja ise 2% ja riik 6%. Kõnealustel isikutel oli õigus esitada avaldus ka makse oma osa tõstmiseks 2%-lt 3%-le, siis rakendus sissemaksed 3%+6%.

Inimestel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud, oli samuti võimalus avaldus esitada ning selle alusel teha 2014. – 2017. aastal sissemakseid 3% + 6% süsteemi kohaselt.

Allikas: Pensionikeskus

Rasmus Pikkani: sissemaksete peatamisega saab erandist reegel

"Me ei tea täpselt kunagi ette, millal turgudel põhi saabub ja millal pilt globaalse majanduse väljavaadete osas selgeks saab. Mis aga tundub väga tõenäoline on see, et juuni ja detsembri vahele jääb perioodi, mida tulevikus iseloomustatakse kui finantsturgude tsüklilist madalseisu," kommenteerib Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani. "Ja see on ilmselge, et kui pensionikogujad jäetakse eemale kas täies või osalises mahus turgude odavast faasist, siis ei ole süsteemil võimalik pensionikogujatele ka kuidagi pakkuda üle pika perioodi keskmist finantsturgude tootlust."

Teine probleem on seotud üldisema sõnumiga – eelmine sarnane maksete peatamine ei ole enam ühekordne erisus, mis toona leidis aset olukorras, kus Eesti riigil oli pea võimatu laenu saada. Seekordse, riigile finantsiliselt lihtsamate alternatiive perioodil, muudab maksete peatamine pensionisüsteemi sissemaksed tavapäraseks instrumendiks riigi tulude probleemi lahendamiseks kriisi olukorras. Ja see on ohtlik, kuna ühekordsest erisusest saaks reegel. See reegel tagab olukorra, kus meie pensionisüsteemi kliendid omandavad keskmiselt oma osakuid turgude kallimatel perioodidel kui näiteks meie edukamatena esitletud naaberriikide elanikud.