SEB analüüs: kriisijärgne pensionimaksete jätkamine tõi investorile kolmandiku võrra suurema pensionitulu

 (18)
Pensionisambad
PensionisambadFoto: Oliver Tsupsman

Eelmisel kümnendivahetusel peatas riik pooleteiseks aastaks majanduskriisi tõttu sissemaksed II samba pensionifondidesse, kuid inimesed said ühepoolselt makseid jätkata. SEB analüüs näitab, et aktiivselt makseid jätkanud isikud kogusid II sambasse märgatavalt rohkem kui sissemaksetest ajutiselt loobunud investorid.

Samas jättis riigipoolne maksete peatamine investorid kõrvale börside kõige magusamast tõusuperioodist.

„Kõige rohkem võitis investor, kel oli täidetud kolm tingimust. Esiteks jätkas ta omapoolseid makseid. Teiseks kandis riik seetõttu hiljem tema pensionikontole tavalise 4% protsendi asemel 6% sotsiaalmaksust ning kolmandaks suurendas investor ajutiselt vabatahtlikult oma panust 2%-lt 3%-le. Nendel tingimustel kogus Eesti keskmist brutopalka teeninud ja pensionisääste kõige populaarsemates, progressiivse strateegiaga fondides hoidnud klient 1988 eurot rohkem, kui see, kes katkestas omapoolsed maksed,“ ütles SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas.

Pensionimakseid 2009.-2010. aastal jätkanud, kuid hiljem enda maksemäära suurendamisest loobunud investorid kogusid 1445 eurot rohkem kui need, kes maksed katkestasid. Võrdlus on tehtud seisuga 16. märts 2020.

Seotud lood:

„2009. aasta alguses oli Eestis pensionikogujaid üle 580 000, kellest sissemakseid jätkas ligi 170 000 inimest. Keskmine II samba väärtus oli 2009. aastal 1253 eurot, mis tänaseks on jõudnud 5744 euroni. Seega tänu maksete jätkamisele lisandunud 1988 eurot moodustab praegusest keskmisest portfellist ligi kolmandiku,“ lisas Messimas.

Peatatud pensionimaksete ajal kallinesid aktsiad hüppeliselt

Maailma aktsiaturud saavutasid eelmise kriisi järgse põhja märtsis 2009. Kuid alates riigipoolsete sissemaksete katkestamisest 2009. aasta juulis kuni maksete taastumiseni 2011. aasta alguses tõusid maailma aktsiaturud umbes 45 protsenti ja Tallinna börs isegi 133 protsenti. Kuna Eesti inimesed ei saanud investeerida kõige soodsamal perioodil, siis jättis see jälje nii inimeste isikliku pensionivara kui Eesti pensionifondide tootlusele, eriti võrreldes enamike teiste riikidega, kus sissemakseid ei katkestatud.

Messimase sõnul näitab see, kui oluline on pidev säästmine pensionivara kogumisel ning kuidas see annab pikema aja jooksul positiivse efekti. „Isegi kui maksed katkevad ajutiselt, tähendab see väiksemat pensionivara juurdekasvu,“ lisas Messimas.

Taust
Alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 peatas riik omapoolsed kogumispensioni sissemaksed. Pensionikogujad said avalduse alusel 2010. aastal jätkata sissemaksete tegemist. Erandina säilis avalduse alusel 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2% + 4% süsteemi järgi.

2012. aasta 1. jaanuarist taastusid kohustusliku kogumispensioni maksed täies ulatuses. 2% arvestas tööandja töötaja brutopalgalt ning riik lisas sellele 4% (sotsiaalmaksu kogumispensioni osa).

Vabatahtlikult sissemakseid jätkanutele kohaldusid aastatel 2014–2017 automaatselt maksemäärad 2% + 6%, mis tähendas, et liituja ise maksis II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisas sellele 6%. Kõnealustel isikutel oli õigus esitada avaldus oma panuse tõstmiseks 3%-le.

Allikas: Pensionikeskus.ee