SEB: inimesed ei lase end isegi pettuse kohta info saamisel ümber veenda ja teevad ikka ülekande
Eile avalikustas lääne ringkonnaprokuratuur, et on alustanud kriminaaluurimist juhtumis, kus raplamaalaselt saadi telefonipettuse teel kätte pool miljonit eurot. Pettasaanu jäi uskuma venekeelsete isikute pakutud investeerimisvõimaluste headusse ja tegi mitmes osas ülekandeid, kokku hiiglaslikus summas. Ärileht uuris seepeale pankadelt, kuidas üldse nii suuri summasid saab liigutada ilma, et pankades tekiks küsimusi?
Ei pangad ega prokuratuur pole senini öelnud, millise panga kaudu poole miljoni euro ulatuses makseid tehti, küll aga kinnitavad kõik pangad, et järelevalvet teevad nad pidevalt ja suuremate ülekannete asjus küsivad ka klientidelt andmeid üle.
SEB pressiesindaja Julia Piilmann vastas Ärilehe küsimustele, et vahel tuleb ette ka olukordi, kus pank hoiatab klienti kahtlase ülekande tegemise eest, aga klient kinnitab ikkagi, et soovib maksega edasi minna.
Kuidas peab pank käituma kui sellises suurusjärgus välismakset teha tahetakse? Kas sellised maksed tähelepanu ei ärata?
Suured summad äratavad alati tähelepanu väga erinevatel põhjustel. Helistame ka klientidele saamaks kinnitust, et tegu on nende tehtud maksega ning tavaliselt kinnitavad kliendid tõesti, et see on nende tehtud makse. Teine võimalus, kuidas makse ei satuks panga huviorbiiti, on teha makseid mitmes väiksemas osas, mida pangas on juba keerulisem ära tabada.
Kas tõesti panga tunne-oma-klienti (KYC) ankeedis on variant, et eraisik on märkinud, et teeb kuus poole miljoni euro ulatuses välismakseid?
Selline variant on olemas, aga see ei tähenda, et me eraldi suuremate summade kandmist ei jälgiks. Pettuse kaasuste puhul on summad üsna sageli jagatud väiksemateks osadeks, või klient kinnitab, et ta soovib selle makse teha. Lisaks satuvad meile ette ka teistsuguste protsesside kaudu väiksemad summad, mille puhul me palume kliendil kinnitada, et nad soovisid seda makset teha. Need summad ei sõltu sellest, mis summa klient märkis KYC ankeedis oma tavapäraste kannete suuruseks, kontroll toimub igal juhul.
Kas eraisikutel on nii suured makselimiidid ja võimalus internetipangas pangakontorist läbi astumata limiiti väga suureks tõsta?
Limiiti korraga nii suureks läbi SEB panga internetipanga panna ei saa, maksimumiks on siinkohal 4000 eurot/päevas.
Kas pangast ei helistata inimesele ja ega küsita viisakalt, et olete te ikka täie mõistuse juures sellist makset tehes?
Me võtame SEBs üsna sageli klientidega ühendust ja üheks põhjuseks on tõesti erakorraliselt suured maksed. Samas, viimasel ajal on meil tulnud ette olukordi, kus meie, teades et tegu on maksepettusega edastame seda infot kliendile, kuid ta ikkagi teostab makse ära. Inimesed lihtsalt ei lase ennast ümber veenda. Teine võimalus on siiski ka see, et makse on tehtud mitmes väiksemas summas. Sellisel juhul on pettust raskem tuvastada ja võib juhtuda, et pank ei võta kliendiga ühendust.
