SEB: pensionireform tõmbab kriipsu peale Eesti investeeringutele

 (130)
Peeter Schamardin
Peeter SchamardinFoto: Madis Veltman

Enne pensionireformi plaanide teatavakstegemist oli II sammas oma olemuselt pikaajaline investeering koos küllaltki täpselt prognoositud rahavoogudega, mis tegi võimalikuks selle raha paigutamist vähemlikviidsetesse, kuid kõrgemat tuluootust omavatesse väärtpaberitesse. Ka riik on viimase kümne aasta investeerimispiirangute muudatustega investeerimisfondide seaduses saatnud fondivalitsejatele signaali: investeerige rohkem ebalikviidsetesse koduturu varadesse. Paljud Eesti ja teiste Balti riikide väärtpaberid sobisid selleks hästi, märkis SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

Kavandatav pensionireform muudab rahavoogude planeerimise sisuliselt võimatuks, sest tänasel päeval pole kellelgi eriti aimu sellest, kui palju raha jääb pensioni II samba fondidesse ja kui palju sealt väljub. Ennustusi on seinast seina, kuid fondivalitsejate ülesanne on seista kõigepealt fondi klientide huvide eest ning tagada vajalik raha isegi siis kui II sambast väljujaid on rohkem kui jääjaid. Kohaliku väärtpaberituru väikeseid kauplemismahte arvestades võib ka väärtpaberite hinnatase langeda, kui näiteks pensionifondide poolt üles näidatav müügihuvi peaks ostuhuvi ületama. Ükski nimetatud teguritest kahjuks ei soodusta täna II samba investeeringute tegemist Eestisse.

Seotud lood:

SEB II samba fondides on kohalike investeeringute osakaal küllaltki madal ja varadest on enamik likviidsed. Näiteks, SEB suurim, Progressiivne Pensionifond saab tänase seisuga 85% oma varadest rahaks muuta 10 tööpäeva jooksul. SEB on alates 2019. aasta kevadest vähendanud investeeringute tegemist kohalikule väärtpaberiturule, et järk-järgult ja olemasoleva aja piires vähendada vähem likviidsete investeeringute osakaalu pensionifondide varades. SEB eesmärk on olla 2021 aasta alguseks valmis kõigile tahtjatele raha II samba fondidest välja maksmiseks, koheldes nii fondi jääjaid kui ka fondist lahkujaid võrdselt ning kahjustamata kummagi grupi huve teise arvelt.

Mõned plussid ja mitu miinust

Pensionisäästude laialijagamise reformi fookus paistab olevat raha kiirel väljamaksmisel ja reformi ideoloogid tunnistavad ka ise, et ise investeerima hakkavaid „investeerimisgurmaane“ ei ole väga suur hulk. Reformil on positiivseid külgi, nagu näiteks raha paindlikum kasutamisvõimalus pensioniea saabudes. Samas pensionisäästude laialijagamine enne pensioniiga on maailmas ainulaadne, ka vahel näiteks toodava Suurbritannia reformi puhul on väljamaksed võimalikud alles alates 55. eluaastast. Ilmselt toob reform mõne aasta perspektiivis kaasa eestimaalaste väiksemad pensionisäästud, pensionikogumise kallinemise, väheneva võimaluse konkurentsi lisandumiseks teise samba fondide turule ning pankade tugevama positsiooni laenuandjatena, sest konkurents rahastamise turul pensionifondide poolt nõrgeneb.