SEB: teisest sambast on tähtsamaid asju. Mida kaaluda teisest sambast raha väljavõtmisel või seal jätkamisel?

 (23)
SEB eksperdid Peeter Schamardin ja Endriko Võrklaev
SEB eksperdid Peeter Schamardin ja Endriko VõrklaevFoto: Rauno Volmar

Ärge tehke teise pensionisamba otsust kergekäeliselt, panevad inimstele südamele SEB varahalduse äriarenduse juht Peeter Schamardin ja fondijuht Endriko Võrklaev.

Kas esimene pensionisammas on tulevikus kindel?

Võrklaev: mina portfellihaldurina vaatan alati asju riskide hajutamise seisukohast. Riske on nii riiklikul pensionil kui finantsturgudega seotud pensionil. Ma ei paneks kõiki panuseid ühele kaardile. Meil on juba praegu riiklikust pensionist eeldatavasti tulemas suurem osa pensionist kui teisest sambast. Ma ei kallutaks seda kaussi veel rohkem riigi poole kaldu. Jätaks ikka natuke ka isikliku kontrolli alla ehk teise sambasse.

Esimese samba valemit on korduvalt muudetud. Mullu muudeti see solidaarsemaks ehk kõrgemapalgalistel ei anna lisapanus esimesse sambasse oluliselt suuremat pensionit esimesest sambast.

Kas me ei ületähtsusta teist pensionisammast?

Paneme asjad tähtsuse järjekorda. Tulevasest pensionist on teine sammas kõige väiksem osa. Kui pension võiks moodustada meie viimasest palgast 60-70 protsenti, siis praeguse süsteemi kohaselt võiks tulla seitsmekümnest protsendist veerand esimesest sambast, umbes 15 protsenti teisest sambast ehk need kaks kokku nelikümmend protsenti ja ülejäänud 30 protsenti peaks siis tulema iseseisvast säästmisest kolmandast sambast või mujalt.

Kõige olulisem komponent on see iseseisev kogumine, mis juba praegu peab olema tähtsuselt esikohal. Teisel kohal on riigile lootmine ja alles kolmandal kohal on teine sammas. Tähelepanu võiks olla ise kogumisel ja sellel, kuidas säästmisvõime kasvaks läbi sissetuleku kasvu.

Seotud lood:

Schamardin: Pensionisambast ei peaks raha välja võtma, sest süsteem iseenesest on ju meeldiv. Kui inimesele antakse iga kuu neli protsenti tema palgast pensionifondi, siis see on parem variant, kui enda sellest loobumine sambast väljumise tõttu. Teise sambasse jäämine on rahaliselt kavalam variant. Seal olevat ja kogunevat raha saab reaalselt eurodes mõõta. Sambast lahkujatele jääb väga tugev riiklik lubadus, et nad hakkavad tõenäoliselt saama paremat pensioni esimesest riiklikust sambast. Riikliku lubadusega on halb asi, et seda on väga raske rahaliselt mõõta. Parem on võtta konkreetne raha täna teise sambasse, kui jätta see riigi lubaduse peale.

Küsimus on selles, et kas natuke suurem esimene sammas kompenseerib selle vahe, mida inimene siis teisest sambast ei saaks. Arvutusi on tehtud ühte- ja teistpidi, et kas on kavalam sambaga liitunuks jäämine või mitteliitunumine. Ma pole kummagi poole arvutusi väga tõsiselt võtnud, sest mõlemal on sees palju määramatust ja ebaselgust tuleviku osas. Tulemused on kah enamvähem ühte väravasse. Pole väga veenvat ülekaalu ei ühel ega teisel pool. Mina jätaksin oma raha teise sambasse edasi. Mulle meeldib saada reaalset rahas mõõdetavat tulemust.

Osad inimesed usaldavad riiki rohkem kui panku, kes rahakogujate pealt teenivad. Tootlus on kah Euroopa viletsamate seas. Isamaa väitis suisa, et raha põleb teises sambas…

Võrklaev: Rahandusministeerium on rahavoogudega kaalutud tootlust korduvalt arvutanud. See number on väga selgelt, kuigi napilt, reaaltootluselt ehk inflatsiooniga korrigeeritult plusspoolel. Fondid on keskeltläbi kogumise algusest teeninud inflatsioonist rohkem. Oleks võinud veel rohkem teenida ja me pole kaugeltki rahul selle minevikutulemusega, aga see väide mida me eelmisel aastal tänavatel nägime, selle lükkava rahandusministeeriumi numbrid selgelt ümber.

Schamardin: Mina ei usu, et inimesed enam riiki usaldavad. Olen kuulnud inimestelt just sellist mõttekäiku, et kuigi teine sammas on kasulik asi, siis paljud kipuvad raha välja võtma just seetõttu, et saada see raha poliitikute suva alt välja enda kontrolli alla ohverdades selle nimel tulevikulaekumised.

Kas pensionifondid hakkavad rohkem pingutama, kui raha saab teisest sambast välja võtta?

Võrklaev: Kahtlemata tekib konkurents pensioni investeerimiskontoga, kui see tuleb. Ma hindan seda positiivseks.

Schamardin: Fondide tulevikutootlustele mõeldes tulid septembris turule kogu raha aktsiatesse investeerivad pensionifondid, siis fondivalitsejad oleks pidanud neid saama juba ammuilma teha. Kui inimesed oleksid saanud neid kasutada, siis ehk oleks ka reaaltootlused veel kõrgemad.

Võrklaev: Meil on inimesed jätkuvalt valinud liiga vähe teise samba aktsiariski võtvaid fonde. Ei arvestata, et raha investeeritakse mitmekümneks aastaks. Tootluse seisukohast on oluline see, mis toimub inimese seisukohast kogumisperioodi lõpuosas. Esimesed 17 aastat, mis me kogunud oleme, määrab 40 aastasel kogumisperioodil üsna vähe. Viimase kümne aastaga on võimalik kõik eduseisud keerata väga lihtsasti pea peale. Kes esimese 17 aastaga ei olnud väga edukad või olid väga edukad, ei oma väga suurt tähtsust, sest sisuliselt mängitakse kõik kogumise viimastel aastatel võimendusega ringi. Siis on juba kogunenud suurem osa rahast ja lisandumas on suhteliselt väike sissemaksete osa.

Kas fonditasud avaldavad tootlusele mõju?

Schamardin: Mulle on jäänud mulje, et fondi tootlust seostatakse tasudega. Väga lihtne mõttekäik oleks see, et fondil on vilets tootlus, sest tal on kõrged tasud. Pikaajaline tootlus on ikka otseselt seotud investeeringutega ehk aktsiate osakaaluga fondis. Eks tasude pool kah midagi mõjutab.

Võrklaev: Hiljuti tulid turule passiivsed ehk pensioni indeksifondid. Nende turule tuleku algusest on tootluse erinevus kärisenud umbes 4-5 protsendini. Tähelepanu on läinud kogutulumäära 0,05 protsendisele erinevusele, siis tootluses on tekkinud tasumäära vahest sada korda suurem erinevus.

Kas on mõtet teha ära igaks juhuks kolmas sammas, et äkki kunagi läheb vaja?

Schamardin: Tasub kaaluda kolmanda samba tegemist, kuna 55-aastalt liigub tulumaksusoodustusega väljamaksevõimalus reformi käigus 2021. aastal 60-le aastale. Varasemad kogujad satuvad eelisseisu, sestap tasub hiljemalt tuleval aastal kolmas sammas ära teha, ostes sinna kasvõi ühe osaku. See pole rahaliselt kulukas. Kui tulevikus tekib soov kolmandat sammast pensionikogumiseks kasutada, saab sealt varem soodsamalt raha kätte.

Kümne aastane teise sambaga uuesti liitumise piirang on väga kallis…

Schamardin: Enne kui teisest sambast raha välja võtta, tasuks mõelda. Raha väljavõtmisel teise sambaga taasliitumise kümne aastane piirang on väga kallis. Teise sambasse jäämine võimaldab seda raha kas jätta fondidesse, ise investeerida või jätta see loodavasse pensioni investeerimiskontole rahana. See on reaalne rahanumber, mis on mõõdetav. Teiselt poolt on sul valikuks riigi poolt antud lubadus ja teadmine, et see neli protsenti sissetulekust, mis sa võiksid omale võtta, läheb tänastele pensionäridele pensioni maksimiseks.

Võrklaev: Paneme selle konkreetsetesse numbritesse. Aastas läheb inimeselt teise sambasse keskmiselt palgalt suurusjärgus tuhat eurot. Kui lahkuda, siis kümne aasta jooksul liituda ei saa, seega kümne aastaga jätab keskmise palgaga inimene endale kogumiseks võtmata 10 000 eurot. Kui keskmine palk ja inimene sissetulek kasvab, siis võib olla suurusjärgus 15 000 eurot. Kas tahad saada selle isiklikule kontole või maksta selle raha riigieelarvesse? Seda võiks otsust kaaludes mõelda.

Schamardin: Samuti ei maksa unustada, et raha teisest sambast välja võttes tuleb maksta tulumaks. Maksad 20 protsenti kogunenud rahast ära. Saa 60-aastaseks ja võta välja kümne protsendise tulumaksumääraga. Kui raha välja võttes on sissetulek veidi alla keskmise palga, siis hakkab see sööma ära maksuvaba tulu. Kui võtta raha teisest sambast välja, siis kasvab see kenasti üle maksuvaba 6000 euro piiri, mis nullitakse ära. Maksan teise samba pealt 20 protsenti tulumaksu, ja järgmisel aastal veel 1200 eurot tulumaksuvaba miinimumi arvelt.