Olulist rolli mängis börse kukutanud ootamatult kõike mõjutama hakanud koroonaviiruse levik. Koroonaviirusega võitlemine tõi kaasa kõikvõimalikud piirangud, mis lõid nii ühiskonda kui majandusi. Keskpangad hakkasid tavapäraselt olukorda lahendama rahatrükiga. Mõnevõrra ootamatu, eriti euroalal, oli aga valitsuste kasinuspoliitikast loobumine ja eelarvereeglite osas silma kinni pigistamine. Valitsused lõid kriisist ülesaamiseks massiivseid abipakette, mis aitasid majandusel halvimat leevendada. Kriisi tagajärjel kasvas riikide võlakoormus.

Et valitsused ja keskpangad tegutsesid olukorra leevendamisel, hakkasid börsid tõusma. Loodeti, et ravimitootjad suudavad koroonaviiruse vastu luua vaktsiini. See andis aktsiaturgudele tuge ning aasta lõpuks jõutigi ravimiteni ja väikeses ulatuses nende vajajateni toimetamiseni.

Maailma 91 riigi aktsiaturu seas lõpetas aasta vaid 35 börsi plussis. Kasutatud on aktsiaturu tootlust asukoha maade vääringutes, erandiks on USA dollarites Venemaa aktsiaturu tootlus.

Silma paistab Aasia maade suhteliselt hea edenemine. Suurima, ligi 1400protsendise tõusuga esines ebastabiilse valuutaga Venezuela aktsiaturg. Teisel kohal on 50 protsendise tõusuga Nigeeria, kolmandal 32,5 protsendise tõusuga Lõuna-Korea aktsiaturg.

Palju olenes aktsiaturgude käekäigul sellest, kui tugevalt või vähesel määral sai majandus pihta koroonakriisist ja kas majanduse elavdamise meetodid toimisid. Suur roll oli aktsiaindeksite koosseisul, mis on riigiti väga erinev. Näiteks Lõuna-Korea ja neljanda tulemuse teinud Taani aktsiaindeksis on märkimisväärne osakaal ravimitööstuse esindajatel. Täiesti omas maailmas elasid tehnoloogiaettevõtete aktsiad. Mõnigi tehnoloogiaettevõte teenis kodust olemise ja töötamise pealt.

Balti börsidest jõudsid maailma esikahekümnesse nii Leedu kui Läti vastavalt 14,7 ja 9,7 protsendise kogutootlusega. Eesti aktsiaturg teenis indeksi vormis investoritele vaid viis protsenti, mis andis 23. koha.

Maailma 20 kehvema tootlusega aktsiaturgude seas võimutses eksootika. Suurima kukkumise tegi 30,2 protsendiga Keenia, järgnesid 24,3 protsendiga Mauritius ja 22,4 protsendiga Jamaica. Halvemate turgude seas oli ka Brexiti valudes Suurbritannia ja koroona tõttu rängalt kannatanud Hispaania.