Teise samba pensionifondidele kaalutakse võimalust võtta rohkem laenu. Mida see tähendaks fondidesse edasijäänutele?
Erimeelsused reformieelnõu detailide ja eesmärgi osas on jätkuvalt suured. Vahetult enne kokkusaamist tehti teatavaks, et kuni seni on räägitud ühes osas raha väljavõtu võimalusest kogumisfaasis kuni summani 10 000 või 10 100 eurot ja seda ületava osa puhul makstaks välja summad mitmes osas, siis teatati, et kogujaid ei koheldaks erinevalt, saavad kõik võtta soovi korral ühe korraga raha välja. Vähemalt esitatakse selline ettepanek.
Olukord on sedasi, et 18 protsendil teise sambaga liitunutel on kogunenud teise sambasse vähemalt 10 000 eurot, samas on nende käes 56 protsenti fondides olevatest varadest. Kui vähema raha omanikud saaksid korraga raha välja võtta, siis rohkemate teise samba varade omanikud jääksid justkui ebavõrdesse olukorda.
See tähendab, et kui inimesed otsustavad massiliselt teisest sambast raha välja võtta, siis kuhjub fondidest raha väljumise efekt väikesele ajale, mis sunnib fonde varasid kiirhinnaga müüma. Fondivalitsejatele tahetakse anda ka senisest müügile suuremas mahus alternatiiv.
Nimelt plaanitakse suurendada fondivalitsejatel luba võtta fondile laenu seniselt lubatud kümnelt protsendilt 25 protsendini fondi varade mahust.
See tähendaks, et kui fondidel on vähelikviidsed varad, mida võib olla raske realiseerida, võib fondivalitsejatel tekkida kiusatus võtta raha lahkumisel fondist varade müügi asemel laenu, mille eest saaks lahkujatele raha välja maksta.
Vähe sellest, et lahkujatele jääksid varasemast fondi potentsiaalselt vähemlikviidsed varad, kannaksid fondist lahkujate kulud (varade müügikulu) ja võimaliku laenuintressi teise samba fondi edasijääjad. Teise samba pensionifondidel ju puudub lahkumistasu.
Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul plaanis suurendada pensionifondide laenuvõimekust. „Anname võimaluse pensionifondidele suurendada oma laenuvõimekust täna lubatud 10-lt protsendilt 25-le protsendile. Sellega tagame, et pensionifondid kohanevad reformiga ning ühtlasi aitab see tagada osaku väärtuse nendele inimestele kes teises pensionisambas jätkavad. Meie jaoks on oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks pensionifondiga liitunutele iga-aastast tulu,“ ütles Kokk.
Kui vahepeal oli muutunud seaduseelnõu sedasi, et fondivalitsejal jääks vaid kuu aega varade realiseerimiseks lahkuva raha väljatungi tõttu, siis Kokk ütles, et teeb ettepaneku pikendada lahkumisest etteteatamise aega viie kuueni.
Teise pensionisamba reform annab igale inimesele vabaduse ise otsustada, kas jätkata tänase süsteemiga, investeerida iseseisvalt või lahkuda teisest sambast. Lisaks tekib inimestel võimalus teise pensionisambaga uuesti liituda, märgiti pressiteates. Kui aga seda ise investeerimise võimalust pensioni investeerimiskonto vormis teise samba raames ei tule samaagselt fondist raha väljavõtmise võimalusega, võib see tekitada inimestes trotsist täiendava raha lahkumise süsteemist.
Fondivalitsejad ja mitte ainult rõhutasid, et kõik fondiavaldused peaks saama esitama ühel ajal, mitte, et inimestel jääks esialgu vaid valik kas raha teisest sambast välja võtta või edasi pensionifondides olla, kuna pensioni investeerimiskonto peaks tekkima hiljem.
Pensionikeskuse esindaja ütles, et neil on vaja minimaalselt 18 kuud, et saada pensioni investeerimiskonto lahendus välja arendada ja siis oleks hea, kui pangad saaksid seda veel kuus kuud testida.
Üks fondijuht märkis, et laenu võtmise võimaluse eesmärk pole selle arvelt fondist lahkuvatele inimestele väljamaksete tegemine, vaid ikka hea võimaluse korral, kui varadel on laenuintressist kõrgem tootlus, investeeringu tegemine. Lisaks kui praegugi võrreldakse Eesti pensionifonde tootlusi Rootsi ja Kanada omadega, siis nende maade pensionifondid saavad laenu võtta ja selle arvel investeerida. Ehk tegemist on rohkem tuleviku vaatava võimalusega, mis pole seotud pensionireformi käigus raha võimaliku väljavooluga.
