Ülemiste linnaku juht: koroonapandeemiast räsitud majanduses ringlev raha tõmbub magnetina kõige rohelise poole
Koroonapandeemiast räsitud maailmamajanduses ringlev raha tõmbub magnetina kõige rohelise poole. Taastuvenergiaettevõtted ja rohetehnoloogiad ei meeldi ähvardava kliimakriisi tulekahjukumas mitte ainult investorite ärevale südametunnistusele, vaid aina enam ka rahakotile, pakkudes rekordilisi tootlusi.
Rohelist trendi finantsturgudel pole mõtet eitada. Uue põlvkonna investoreid ei huvita pelgalt kiire kasum, vaid kestlikkus. Vana ja väsinud, vaibuvast inertsist veel viimaseid kasumeid pakkuva fossiilraha kõrval rajab endale jõuliselt teed noor ja roheline – seda raha on järjest rohkem ja selle raha päralt on tulevik.
Raha voolab tulevikuta valdkondadest välja
Tesla tähelend on eilne uudis, täna rallivad vesinikutehnoloogia aktsiad, ületades isegi Nasdaqi indeksit. Suure kasvupotentsiaaliga on ka süsiniku kokku korjamise ning energiasalvestustehnoloogiad, ringmajandus ja koguni ühistransport.
Vastasmõjuna voolab raha välja sealt, kus sel enam õnne ja õitsengut loota pole. Investeerimisfondid panevad aina suuremat rõhku kliimaeesmärkide toetamisele, survestades ettevõtjaid rohearendusega tegelema ning tõmmates jätkusuutmatutelt ärimudelitelt piltlikult öeldes juhtme seinast.
Hiljutisest Äripäevast võis lugeda, kuidas üks USA suur investeerimisfond saatis 500le ettevõttele hoiatuse, et kui nad kliimaküsimuste eiramist jätkavad, hakkab fond sealt raha välja tõmbama. Norra suur fond Storebrand tõmbas oma raha välja söekaevandustest, kuigi need on täna veel kasumlikud. Homme enam mitte.
Lõplik rohepööre on täna reaalsem, kui kunagi varem. Järgmistele põlvkondade pärandiks jääv terve ja tugev planeet toetub kolmele suurele elevandile. Esiteks teadlik ja sihikindel avalik sektor, milles poliitikate kujundajad loovad kliimaeesmärkide saavutamiseks soodsad tingimused, nügivad majanduses toimuvaid protsesse ja suurendavad eelarvepoliitikas pidevalt teadusrahastuse osakaalu.
Teiseks vastutavad ettevõtjad ja suurtarbijad, kelle ülesanne on minimeerida oma tegevuse keskkonnamõjusid ja suunata järjest suuremaid summasid käibest uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Kolmandana liiguvad selles laines investorid, suunates oma raha sinna, kus see kasvab ja paljuneb, ning ühtlasi maailma ja tuleviku heaks, kus on saadud kasumist võimalik ka aastakümnete ja -sadade pärast rõõmu tunda.
Eesti peab käima Põhjamaadega ühte sammu
Põhjamaad on kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel maailmas esirinnas ning Eesti peab käima nendega ühte sammu.
Palju on tänaseks juba saavutatud, näiteks kinnitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi hiljuti, et Eesti energiasüsteem on saavutanud sõltumatuse eelmisse ajastusse kuuluvatest Narva elektrijaamadest ning suudab riigi baasvajadused katta koostootmisjaamade, tuuleenergia ja päikesejaamade võrgustikuga. Aina suuremas mahus suudetakse ära kasutada jääkenergiat ning tehnoloogiline võimekus ülejääkide salvestamiseks paraneb aasta aastalt.
Kinnisvarasektor paiskab praegu õhku kolmandiku kogu süsinikdioksiidi heitest, seetõttu peab just meie sektor vältimatult ja esimeste hulgas püüdlema CO2-neutraalsuse poole. Kiirelt kasvav Ülemiste linnak läks sel eesmärgil alates oktoobrikuust täielikult üle roheenergiale, mis vähendab linnaku keskkonnajalajälge 5000 pere aastase energiatarbimise võrra.
Arvestades, et 36 hektarit hõlmavas Ülemiste Citys elab, õpib ja töötab ligi 12 000 inimest ja 130 000 ruutmeetril büroopindadel tegutseb pea 500 ettevõtet, oli murrang hüppeline. Kui veel vaid kuu aega varem kasutati seal rohelist energiat umbes vaid viie protsendi jagu, siis täna tarbime 100 protsendi ulatuses taastuvenergiat.
Pandeemia pakub haruldase võimaluse kliimaeesmärkide kiiremaks saavutamiseks. Koroonakriis on üle maailma loonud enneolematuid tingimusi energiasäästuks ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks. Paljud hotellid ja büroohooned on inimestest tühjenemist kasutanud põhjalikuks remondiks, hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks.
Ka riik ja avalik sektor laiemalt saab kriisiaega kasutada just kinnisvara kaasajastamisse investeerides, võidab nii hapras seisus sisemajandus kui pikaajalised kliimaeesmärgid. Kasu on mitmekordne.
Ka ruumikasutusel on oma roll
Keskkonnateadlik kinnisvaraarendus tasub end ära nii madalamatelt ülalpidamiskuludelt säästetud summadena kui tuleviku turuväärtuses. Ka maailma üüriturud näitavad tõusva trendina just keskkonnateadlikult ehitatud rendipindade turueelist, mis hinnatud elu- ja töökeskkonnana pakuvad omanikele paremat tootlust. Kõige keskkonnasõbralikum on energia, mis jääb kulutamata.
Taastuvenergia ja rohetehnoloogiate kasutusele võtu kõrval mängib olulist rolli kahjuliku heite vähendamisel ettevõtete ruumikasutus. Tänapäevased tööruumid on mõeldud täitma töötajate tõelisi vajadusi ning on sageli kompaktsemad ja tõhusamad kui tavalised kontorid. Ruumi ja teenuste jagamine aitab samuti keskkonnajalajälge edukalt vähendada.
Ühegi riigi, ettevõtte, investori või tavainimese eesmärk iseeneses ei ole täita 2015. aasta Pariisi kliimalepet või mõnd kabinetivaikuses sündinud regulatsiooni. Eesmärk on ennekõike hästi elada. Tervena, jõukana, heades suhetes teistega, nautides täisväärtuslikku elu- ja töökeskkonda. Täna, homme, viiekümne aasta pärast, saja aasta pärast.
Just see kõigi ühine eesmärk tingib tungiva nõudluse keskkonnasõbralike ja jätkusuutlikke toodete, teenuste, hoonete ja aina enam ka roheliste investeerimisvõimaluste järele. Homne hea elu algab tänasest rohelisest mõtteviisist.
