Suur osa edasi investeerijatest kavatseb paigutada juba kogutud raha kinnisvarasse (13%), veidi vähem ehk 11% panga investeerimis- või väärtpaberikontole. Potentsiaalsete investeerimisvõimalustena nähakse ka krüptoraha ja aktsiaid (7%) või isiklikku firmasse panustamist (3%).

„Keskmise II pensionisambasse kogunenud summa eest kinnisvara ei osta. Kindlasti on ka neid, kelle pensionisäästude eest on võimalik kinnisvara soetada, kuid nad on pigem tugev erand. Seetõttu tuleks investeerimisplaane tehes veenduda, kui palju raha on tegelikkuses kogunenud, ning rääkida ka ekspertidega sellest, milliseid võimalusi tasub usaldada," kommenteeris Luminori Baltikumi pensioni üksuse juht Rasmus Pikkani.

Uuringu tulemustest selgus, et on ka neid, kes soovivad kulutada kogutud pensioniraha ära: 7% vastanutest maksaks selle eest tagasi laene või võlgu, 4% teeks enda jaoks vajalikke kulutusi ja 1% kasutaks pensioniraha laenu omafinantseeringuks. 12% suunaks pensioniraha pangas mujale: 6% tähtajalisele hoiusele ja 6% III pensionisambasse.

Eesti emakeelega inimestest kavatseb raha II sambas edasi hoida 41%, kuid vene emakeelega inimestest vaid 30%. Neist, kes usuvad vanaduspensionile jäämist, plaanib raha II sambas edasi hoida 44%, ning neist, kes ei usu, 28%.

Raha pensionifondis hoidmist mõjutab ka iseseisva investeerimise kogemus: mida väiksem see on, seda suurema tõenäosusega hoiab inimene raha II sambas edasi. Neist, kes ei ole varem investeerimist üldse kaalunud, soovib raha II samba fondi jätta 45%, ning neist, kes on kaalunud, aga ei ole investeerimisega tegelenud, 40%. Nende seast, kes on investeerimisega veidi tegelenud, ja neist, kes investeerivad regulaarselt, plaanib raha II pensionisambas edasi hoida vastavalt 33% ja 31%.

Pikkani lisas, et kuigi uuringu tulemused näitavad inimeste praegust meelsust ja tulevikuplaane, ei saa nende põhjal teha täpseid ennustusi. „Tegelikud jääjate ja lahkujate protsendid ning reformi tagajärjed olenevad palju sellest, kui keeruliseks või lihtsaks kogu protsess kujuneb ning kuidas seda teemat avalikus ruumis edaspidi lahatakse," märkis Pikkani.