Vähekogenud investorite peamised vead on välditavad

 (11)
Hullud päevad,
Investorid ei kasuta börsil hullusid päevasidFoto: Siim Lõvi

Tark inimene õpib teiste vigadest, rumal ei õpi enda omadestki, kirjutab Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

See pedagoogide poolt palavalt armastatud lause pakitakse koos lõputunnistuse ja lilledega igal kevadel koolilõpetajatele eluteele kaasa, kuid kui paljud meie seast julgevad endale aastate möödudes kätt südamele pannes tunnistada, et on seda tarkust elus ka reaalselt kasutanud? Rohkem on kindlasti juhtumeid, kus ikka ja jälle astume reha otsa, kuhu meie sõber, kolleeg või muidu tuttav alles eelmisel päeval astunud oli.

Igal aastal alustavad investeerimisega maailmas miljonid uued inimesed. Nad on mõistnud säästmise vajalikkust ning soovivad raha enda kasuks tööle panna, kuid on sageli liiga kärsitud ning jätavad antud maailma mängureeglite peatüki läbi lugemata. Nii tuiskavad nad mängu selle loogikat tundmata ning saadetakse kohtuniku poolt peagi karistuspingile. Hea õnne korral võib sellise taktikaga küll võita mõne üksiku mängu, kuid hooaja kokkuvõttes ei kroonita neid kunagi meistriteks.

Puudub investeerimisstrateegia või selle reegleid eiratakse

Vähekogenud investorite sagedaisemaks veaks on kindlatel põhimõtetel toimiva investeerimisstrateegia puudumine või siis strateegia olemasolu korral selle reeglite eiramine. Investeerimismaailma sukeldudes tuleb teada, kui pikaks ajaks soovitakse investeerida. Ei tohi omavahel segamini ajada väärtpaberite lühiajalist kauplemist ning aastakümneid kestvaid pensioniinvesteeringuid. Algajatele investoritele tundub aktsiate lühiajalistele hinnaliikumistele panustamine atraktiivne, sest väärtpaberi hinnatrendile pihta saamine tõotab kiiret finantsseisu paranemist. Praktikas teenib sellega jätkusuutlikult raha vaid 10% professionaale, sest kauplemine on raske töö ning nõuab spetsiifilisi teadmisi, väga head stressitaluvust ning kogemusi.

Valitud investeerimisstrateegia eiramine läheb praktikas kalliks maksma. Üsna sagedased on juhtumid, kus inimene on otsustanud igakuiselt teatud kindla summa börsile paigutada, kuid jätkab väärtpaberite ostmist seni, kuni nende hinnad ülespoole liiguvad. Esimeste tõsisemate finantsturgude korrektsioonide korral peatatakse regulaarsed investeeringud ning halvimal juhul müüakse ka seni kogutud positsioonid ebasoodsa hinnaga.

Börsi sooduskampaaniatesse suhtutakse teisiti kui Stockmanni omadesse

Kui Stockmannis on „hullud päevad" ning terve linn on kollaseid kilekotte täis, siis tormavad paljud sisseoste tegema, sest sama raha eest saab kaks paari teksaseid või terve toatäie WC-paberit. Kui aga börsil on soodusmüük, siis kiirustab enamik inimesi väärtpaberitest hinnasilti vaatamata loobuma. Emotsioonid halvavad ratsionaalsuse ning see on ka peamine põhjus, miks vähekogenud investorid ostavad eufooriat ja müüvad paanikat.

Algajad investorid kipuvad kriisisituatsioonis enam uskuma ajakirjandust ning sõpru kui professionaale. Nad teavad teksade väärtust ja ostavad hinnalanguse korral neid mitu paari, kuid ettevõtete õiglase turuväärtuse hindamine käib arusaadavatel põhjustel veel üle jõu. Väärtpaberite hinnad muutuvad börsidel sekundite jooksul, samal ajal kui ajakirjanikul kulub loo kirjutamiseks tunde, mis sageli avaldatakse alles järgmisel päeval. See on ka peamiseks põhjuseks, miks ajakirjanduses ilmunud loo peale börsile tõttamine personaalses investeerimisportfellis enamasti esimesed triibulised kaasa toob.

Fortuunal pole börsil rolli, börs pole kasiino

Vähekogenud investorid kipuvad börsi võrdlema kasiinoga, kus edu saavutamisel on fortuunal määrav tähtsus. Börs ei ole kasiino, investorid oma käitumisega võivad ta aga küll kasiinoks muuta. Kui valuutaturul on tegemist nullsumma mänguga, kus ühe investori võit on teise kaotus, siis äriliselt edukas börsifirma teeb jõukamaks kõik enda aktsionärid vastavalt nende positsiooni suurusele. Näitena võib siinkohal tuua maailma läbi aegade ühe edukaima börsiinvestori Warren Buffeti firma Berkshire Hathaway, mis on viimase paarikümne aasta süstemaatilise tööga lisaks firma asutajale märkimisväärselt kasvatanud ettevõtte kõigi pikaajaliste investorite vara väärtust.

Kogenud investor hajutab riske, mitte ei pane kõike ühele kaardile

Kui kogenud investorid ei paiguta reeglina üle 10% oma varadest ühte investeeringusse, siis kiire rikastumise soov sunnib algajatel paigutama kõik munad ühte korvi. Tegemist ei ole targa käiguga, sest ootamatu negatiivne sündmus paneb lisaks rahalisele kahjule ka investeerimise motivatsioonile aastateks korraliku põntsu. Nutikas investor hoiab osa enda positsioonidest rahas, et soodsa turuolukorra puhul see enda kasuks tööle panna.

Lühiajalisi tagasilööke tuleb ette igal investoril. Oluline on vältida suuri vigu, mis võiksid mõjuda personaalsetele finantsidele fataalselt. Märkige ülesse nii enda kui ka teiste investorite tehtud peamised vead ning hankige pidevalt uusi teadmisi. Varsti veendute, et investeerimine pole üldsegi hirmus ning selles on väga palju positiivset.